laupäev, Veebruar 28, 2009

:)


Oluline on ikka ja jälle see, et aastas kindlasti vähemalt korra tuleb jõuda selleni, et ükskõik kui kõrge Sarcophaga´de lend ka poleks, on geograafilises plaanis sitapoti kohal tiirutamisel alati lokaalne ja veidi andetu maik. Teadmata tänapäeva sotsioloogia ja majandusteooria fundamentaalkuju ja tema tähtsust, naeruväärse sotsiaalprostituudi varjust tõelisi kližeestunud arvamusavaldusi ülekorrates, võib ikka enesepettusena ilmneda üüratu maailmateadlikkus ja täielik inimestetundmine. Lohutusena, et vähemasti sõnastuses kasutasin paari väärvormi, et asi maitsetusest ilmekamaks saaks. Kahju on kui harimatus tõeliste "vaimugeeniuste" puhul sellisel moel ilmsiks tuleb, koletul kombel ja vähegi haritumale sääraselt naeruväärselt. Iga aastanumbri vahetumise järel leiab alati üks vaimupime tee väärjärelduste ja Jumal teab milliste kinnisideede juurest tee kriitika juurde... kriitika, mis on kriitika selle kriitilisuse pärast. Olles valinud teatava tee, siis ka seda "tarkuse armastust", annab samuti mõista kui kriitikat. Ei ole olemas põhjendust, mis käsiks vähegi mõtlemisvõimelisel inimesel suhtuda ümbritsevasse keskkonda nii nagu see on, hinnata selle väärtust vaid olemasolevast väärtusetusest lähtuvalt. Aga kriitika kui äärmuslik maailmatunnetus vorm, kannab endas halastamatut piitsahoopi madalalaubalisusele. Tark kritiseerib lollust lolluse pärast ja loll mõistab kriitikat kui rünnakut, mitte kui arvamusavaldust situatsiooni kohta. Ägamine kriitika koorma all on raskus igale iniviidile, aga oskus kritiseerida põhjendatud kriitika põhjendamatust on kunst, mida sitapoti ümber tiirutavad tegelikult ei suuda. Ja selleks ei pea just kriitik olema, et mõista inimeste positsioneerimist maailmas. Ei ole ühtki jalavarju kandjat, kes tahaks et tema kingi parandaks kingsepp, kes ei oma vastavaid oskusi. Me ei taha oma maja ehitama ehitajaid, kes ehituskunsti ei valda. Nii ei ole ühtegi intelligentset inimest, kes tahaks, et rumalad avaldaksid avalikult arvamust. Siit sünnibki kriitika, sest haritud inimesele pole neil midagi öelda. Iga inimene valib enda arvamusliidrid vastavalt enda arengutasemele, pole mõttetki küsida, miks eelistada Nietzschet Tanel Tatterile. Tatteri kuulajaskonna suurim probleem on, et nad ei ürita mitte kunagi Nietzscheni isegi jõuda, Tammsaarest rääkimata. Vaimu jõud võib olla suur, aga vaimu pimedus on alati suurem.


Elu kurbloolisus on aga see, et igal aastal kerkib tärkab alati üks ja sama teema... ainus, mis vahetub, on Sarcophaga...

kolmapäev, Veebruar 25, 2009

Pärnu pubide arvamushaubitsad meedias, ehk siis mõelge kaasa Pärnu vaimuhiidudega


Portaal 24. tundi.ee on siis valinud pärnakaid esindama kaasamõtlemise ärgitamisel tõelised vaimuhiiud:

Imre Kaas - Veereva Õlu legend, kelle nimega ehitud isegi praad.

Marie Stavel - ei oska midagi arvata, kooliaegne hinnang vist peedib siiani!

Julia Rinso - see vaimselt ebastabiilne neiu, kes sai ootamatult Osta.ee aktsiooniga tuntuks.

Relika Rae - see sama superstaari saate ja sadomaso porno friikšõu neiu.

Kati Murutar - ainuke, kelle seost erinevalt eelmistega ma nii tihedalt Veereva Õluga ei seostaks. Aga tema kuulsus räägib enda eest!


Nii et Veerev Õlu on läkitanud oma arvamushaubitsad meediarindele... mul on kurb, et meie arvamusliidrid on sellised. Ega City pubis kogunev õlleseltskond, kes ajakirjaniku leiba sööb, vist midagi paremat paku... See vist ongi Pärnu!
Miks tõsiseltvõetavad ja intelligentsed inimesed ei kirjuta ja arvamust avalda???

laupäev, Veebruar 21, 2009

230. postitus

Pildil stuudiosessioonil Alice in Chains

1. Üle 14 aasta on Alice In Chains taas stuudios ja teeb plaati. Sel suvel peaks siis ilmavalgust nägema. Juutuubis on üleval tööprotsessi videod. Olen juba päris leilis ja see möla, et uue lauljaga on mõttetu teha ei oma mingit väärtust... need tüübid laulavad ju identselt! Mulle tundub, et AIC on ikkagi parim grunge, mis kunagi tehtud. Ehk ongi et Nirvana oli tegelikult ikkagi punk...
2. Pärnus on glamuuriõhtud reedeti, seal Endla teatri kohvikus esitletakse meile dšässi. Igal reedel erineva esitajaga "Girl from Ippanema", aga saal on täis. Sest Kuursaalis oleks jubedam ja teatud intelligentsuse hõng on asjal juures... mulle ühte auku tampimised ja Ippanema lugu ei meeldi. 28. märts algabki seepärast uus ürituste sari, autorilaulul põhinev teemaõhtu. Esimesel korral astuvad üles Allan Vainola ja Belka akustiliste kavadega. Viimane siis ei esita Veereva Õlu kava vaid on oodata midagi intellektuaalsemat... Vat niimoodi ja 27. saab käia veel kääru Ippanemat ka kuulata ennne. Täpsemat infot saab peagi!
3. Kui kedagi huvitab siis Chasper Kazparovich laadis üles The Belka varsti ilmuvalt DVD-lt mõned videod ja ühe John Stuart Milli oma ka. Chasper Kazparovichi videod asuvad SIIN.

neljapäev, Veebruar 19, 2009

Vaimupimeduse valgel päevitades end!

Vat siuke film, plakatil soovitatav lugeda kõik kirjed... pärit 2008. aasta sügisest.

1. Tõmbasin HIMi DVD, jah hordid himi vihkajaid võite nüüd nina kirtsutada. Selles bändis on mingi hea ja mulle meeldiv tatš, näiteks meeldib mulle selle laulja lavaline olek. Üleolevalt pohhuistlik, samas laulumaneeris hingeline. Lisaks sellele on väga vinge kitarrist, kes väga isikupäraselt asja ära katab. Helipilt on sellel bändil üldsegi väga äge. Lõpuks jõuame sinna, et mõned laulud on ka ikka päris ägedad. Kuulates ükspäev seda Shanonit avastasin, et kõlapildis on teatud sarnasused... See võib ka ainult nii tunduda.


2. Muutsin blogi kujunduse ka ära, sest vana hakkas juba tüütama. Siis kui ma alustasin oli see parim skin vist, tollastest valikutest. Nüüd siis otsutasin sellise pastelsema kasuks, kuigi see ehk ei ole minulik, loodan et hakkab olema...


3. Paar postitust varem mainitud Relika Rae rahablogis on kirjas, et Aru Toomas on pede. Nüüd ma mõtlen, et Joosep Järvesaare sensatsioon enam selles kontekstis ei müü... perverdist sotsiaalhälviku pedeks tembeldamine on ju ilmselge vale. Samas kui riidepuu keiss on puhas tõde. Seega Relikast ikkagi arvamusliidrit on keeruline toota selle blogi kaudu. Peale selle, et ma siiani kade olen, et see raha saab oma pasa eest, olen ma nüüd ka vihane, et selle tsirkuse tellija asja läbi ei ampsa. Värdjatsirkus võib küll müüa, aga mis selle väärtus on? Ilmselt ongi Pärnus mõned sellised isehakanud mingid asjad... superstaarid, esteedid jne. Loodan, et mulle Pärnu ei meeldi vaid sellepärast, et siin on jube lihtne keegi olla. Istuda Veerevas ja olla bluusilegend, sotsiaaltöötajana juues alaealistega olla erudiit jne... ühesõnaga need rollid on kalurikülas meil kiired tekkima. Mingi aeg tagasi kirjutasin isegi nendest, kes ajakirjanikke mängivad. Äkki Pärnus ei olegi midagi päriselt, kuna see on miniatuurne, siis ole hea mees ja kujuta vaid ette...


4. Majanduslangus murrab juba lähedalt... ühe käe sõrmed on juba kasutatud inimestest, kellel pole enam tööga hästi. Eriti karmilt puudutab see neid, kes kodus enam ei ela... Karm, suure hirmuga ma ei sisenegi suurejooneliselt tööturule vaid suundun kindlalt edasi õppima. Aga pisikesele Märdile, kes elus põhimõtteliselt pole tööl käinudki on reede õhtul tonn sirgu lükata nohu... nii et kõigil ei suru ja mul on hea meel ta üle!

kolmapäev, Veebruar 18, 2009

Sõnasepp Alberti pihtimused


Sõnas on tohutu vägi ja hästi sõnastatud monoloog suudab inimesi mõjutada väga tugevalt. Sõnadega manipuleerimise kunst on väga keeruline, kuid õpitav, sest olulisel kohal on kehakeel, hääletoon, sõnade järjestus, rõhkude paiknemine ja piisavalt terav loogika koos kübeme inimestetundmisega. Sõnades on võimalik luua tõelist kaost enda ümber või siis hoopis anda tõukeid positiivseteks arenguteks. Ma tunnen ennast jõuetuna luua positiivset sõnades, eriti viimasel ajal. Pärast seda kui üks inimene väidab, et ta otsustas kasvama hakata, siis mõtlesin, et kuidas saaks minagi oma sõnadega kõrgemale tasemele. Mulle tundub et juba aastaid olen ma harjutanud kaose loomist sõnades - iga kriitika, mida sõnasepp Albert paiskab toodab kordades rohkem furoori kui mistahes teise inimese oma. Kõik võimendub kordades, sest minu jutt ei suuda neid inimesi külmaks jätta. Isegi minust vanemad, elukogenumad ja targemad inimesed on selle blogi pärast kaotanud enesevalitsuse. Rääkimata päid kaotanud, solvunud, vihastanud inimestest minu ümber päris elus. Ma ei ole uhke selle üle, sest ma sean sõnu ja teen seda selleks, et võimendada seda mida ma mõtlen või tekitada tahan. Pigem on see suur õnnetus ja häda. Efekt mille see kaasa toob on ju tõeline kaos ja segadus...

esmaspäev, Veebruar 16, 2009

Kultuuripede


Nädalavahetusel kündsin jõudsalt mööda erinevaid kultuurisündmusi, mis meie kalurikülas (millest kasvanud Pärnu nimeline rajoonikeskus) toimusid. Niisiis alustan algusest:


Reede

Metalcore´i bändid IN-is

Külastasin Klubi-Kohvikus IN noorte seas populaarse ja ületähtsustatud meltalcore´i bändide kontserti. Nojah, midagi ei oska öelda, sest see kõik tundub ikka veel igav ja ma ei saa üle, kui triibuliste särkide, kelmikate lokkide, beebi nägude ja vinnidega tüübid tahavad mulle laulda, sellest kui karmid ja jõhkrad nad on. Selle asja nimi on maitsetus... ja metalcore on nii kližee muusika, et seda ei jaksa üldse kuulata. Seega kuulasin kolmest bändist kaht. Ja inimesi ka ei olnud, tõestab vist langevat huvi antud bändide ja muusika suhtes... seda mõtlesin ma alles siis!


Industrial DJ Rockiklubis

Kuna metalcore tundus tõesti mu vanadele kõrvadele asjatu trummikile väristamisena mõtlesime testida Rockiklubi. DJ Juri Repponen (kirjutatakse vististi niimoodi) pidavat industriali mängima. Uksest sisenedes tervitas meid tühi saal ja palja ülakehaga DJ, kes ilmselgelt oli muda lakku täis. Aga hämar ruum ja ükskik strobo andsid asjale hoopis vingema mulje, see oli nagu kurb ja läbi imbunud provintsist... kohe tekkis tunne, et sellest saaks hea dokumentaalkaadri. Kunagisest kultus alternatiivi DJ-st oli järel vaid vananev õllekõhule kalduv korpus, mida ta siiski meile näidata tahtis. Ja muusika oli päris hullumeelne, midagi sellist kõrva valutama panevat pole enne kuulnud... vaid see kummaline friik õhkkond hoidis mind seal siiski kuni õhtu lõpuni. Väga vinge kogemus!


Laupäev

Teater "Endla" noortestuudio näidend "Oma elu superstaarid"


Muidu tore näidend, kindlasti hea mõte, aga suhteliselt eluvõõras. Läbi kumas, kuidas keegi vanainimene oli sõnad suhu pannud noortele. Igal osatäitjal oli monoloog, mida ta rääkis ja nendest ilmnes see nii rõvedal kujul, et mind lausa häiris. See mõttearendus ei olnud noortepärane vaid selline mina tean kuidas noored on heietus, mida noored siis pidid rääkima. Väljendid sotsiaalne fašism, loogiline skeptitsism, homo homini lupus est ei ole need, mida põhikooli lõpetajad kasutavad ja kasutada oskavad. Ilmselt oleks pidanud näidendi autorid lugema kasvõi 9. klassi kirjandeid vms, see maailm on märksa primitiivsem. Tsitaat näidendist: "Kas te mõtlete kunagi sellele, et kas need oleme meie, kes loovad hetki või loovad hoopiski hetked meid? Või kui lühikese ajaga on võimalik sinu elukäigu täielik muutumine? Totaalne muutumine. Milline aja määr on piisav inimese elu muutumiseks? Kas see on 3 aastat keskkooli? Üks aasta? 5 kuud superstaarisaadet? Kas sinu elu võib muutuda kuu, nädala või ühe päevaga? Me tahame nii kiiresti suureks kasvada, passi ja juhiload kätte saada ja edasi tormata... Kõik saavutada. Aga kui sa oled noor, siis võib üks tund kõik teiseks muuta."

See oli nii häiriv. Filosoofia on tore asi, kuid vaikiv hinnang teksti kirjutaja poolt noorsoole jäi eluvõõraks. Mida kuradit ükski noor ei mõtle et kui sa oled noor siis võib üks tund muuta su elu. Isegi kui väidetakse, et kaasautor oli 15 aastane, siis ma kahtlen et tal selle tekstiga üldse psitmist oli. Peale selle lavakostüümid, siis hakkas mul teist korda jube piinlik, mitte ükski noor ei näe selline välja... väga maitsetu ja karakterit mitte tabav lahendus. Bändimees küll bändimehe kuvandile ei vastanud. Aga noored näitlesid hästi, see korvaski selle muu asja puudujäägi. Mõni ükski nõrk tüüp oli, aga kus ei ole, siis ega sealt ka pigista. Üldplaanis jäin rahule.


Agent M-i kontsert Rockiklubis

Agent (J)M(KE) ehk siis Agent M-is on koha sisse võtnud kultuspunkbändi trummar ja bassist, ehk siis kõva pool koosseisu. Kuulsin siis esmakordselt bäkkträkkidega - kahju et bäkkträkid jooksid üksteise otsa ja seepärast publikuga ei suheldud. Suheldi aga seda pidi kiiresti tegema, sest laul juba hakkas. Kitarrist oli teinud mingi imago muutuse, kitsad mustad püksid ja must pea olid päris humoorikad, sest see meenutas Bedwettersi stiilis nohikut. Ja soolod, seepärast ma ei mängigi soolosid, et kui ei tule siis pole mõtet teha. Tehku need ka bäkkträkilt vms, no päris jube oli see soolotamine - tüütu, koleda heliga ja mööda. Aga laulja oli tükk maad paremaks läinud, olek ja siis häälekasutus ka. Üleüldse bänd kõlas väga hästi, seda ilmselt ka tänu asjalikumale helimehele. Kahjuks jällegi inimesi kohal polnud, oli aga häbitult vähe.


Uus ööklubi "Chaplin"

Issand jumal kui sa teed endale lumivalge koha ja tellid odava "luks"mööblit, mille maitsetus ja plastmass sind suisa oksendama ajavad, siis ei ole vist mõtet küsida miks avamisele järgneval päeval peale meie ühtegi klienti ei olnud. Ja köök vajab ventilatsiooni, hakklihakastme lõhnaline uus ööklubi ei ole teema. Ja eelmisel päevalgi polnud inimesi olnud. Ja kõik õhkas sellisest maitsetusest, korvtoolid, mida oleme harjunud õues nägema ja laes massiivne kristall-lühter. Piinlik lugu kui maitsetu saab üks koht olla.


Pühapäev

Proovikas 2009


Inimesi jälle ei olnud... pagan ma ei saa aru, kas see ongi siis majanduslangus. Muidu jälle nauditav heli, isegi metalcore´i bänd Sick of Sorrow pani jala tatsuma. Nad olid täitsa vinged, kuigi soolokitarristi saund jättis soovida... ega ma ise paremini ei mängi, aga soe soovitus vms. Võitja T 69, nojah Marvin tegi suure töö ilmselgelt ja lahjema vokaaliga ei oleks ilmselt seda supebändi teha saanudki. Selles mõttes oli hea ja mulle meeldib, et Pärnu otsib metalcore´i sündroom sai murtud. Pärast oli tore arutada Ristoga erinevatel teemadel, hiljem muidugi hakkasin mõtlema. Ja nüüd ma sain aru, et kaluriküla on ohtlik kant, sest noored kellest näidend oli ongi kergesti mõjutatavad, pealiskaudsed ja primitiivsed. Ainult seepärast on võimalik, et karismaatiline keskeakriisik suudab nende ajusid niimoodi loksutada. Üks ära loksutatu hakkas meie bändist rääkima tema sõnadega õhtul hiljem... ma tundsin piinlikust, sest see ei saa ju tegelikult olla võimalik. Ei tohiks!


Lõpetuseks:

Ma hakkasin mõtlema, et minu kitsarinnalisusel ja väiklusel saab olla kaks põhjendust, kas ma ise olen tõesti nii eluterve või siis olen ma totaalselt kibestunud ja endas pettund. Viimasel ajal hakkas tunduma, et äkki ma olen väiklane...

neljapäev, Veebruar 12, 2009

Hiiglama pikk postitus

Ma ilmutan täna siin ühe artikli mille kirjutasin aasta tagasi, see pidi ilmuma Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumi abiturientide koostatavas almanahhis, aga kahjuks seda ei juhtunud. Nüüd leidsin selle jälle üles ja täiendasin, muutsin paari kohta. Tore kui jaksate selle läbi lugeda ja ehk saate siis paremini aru, miks ja milleks ma seda bändi olen teinud. Ja miks on JSM selline bänd nagu ta on... Lõpus muide on kolme meie kõige uuema loo sõnad, mida keegi veel avalikult kuulnud polegi. Meeldivat lugemist!


Luulest ansambel John Stuart Milli loomingus

Luule kasutamine rock muusikas ei ole ei maailma ega Eesti praktikas mingi uudis, Aapo Ilves vorbib ju Tanel Padarilegi sõnu. Erinevad luuletajad on läbi aegade nii kirjutanud bändidele kui ka on nende loomingut lihtsalt peale avaldamist ekspluateeritud. Suure osa noorte bändide puhul tingib luuletuste kasutamise laulu tekstidena just see, et puudub sõnade loomise oskus või siis ei juleta esialgu enda sõnaloomingut rakendada, kartes jätta naiivset või oskamatut muljet. Meenub üks intervjuu Allan Vainolaga, kes pihtis, et siis kui bändi tegemistega sai alustatud, lapati lihtsalt järjest Loominguid läbi, leidmaks häid sõnu oma lauludele. Kes teab, ehk jõudsid nad Rainer Jancisega just Loomingu kaudu luuletuseni „Selline lugu“. Keda huvitab, otsib ise üles nende ansambli Ükskõik pala või siis Ilmar Trulli samanimelise luuletuse. Kuid miks aga üldse rääkida ühe bändi loomingus kasutatavast luulest? Esmalt muidugi selleks, et kõrvalseisjad saaksid aru, miks on üks või teine tekst valituks osutunud, kuid samas ka tuua välja see, et need tekstid ja autorid ei ole juhuslik valik (loe: ei juhindu teksti ja autorite valiku stampidest).

Ansambel John Stuart Mill oma algusaastal hakkas samalaadselt kõikidele teistele bändidele otsima luuletajaid ja luuletusi, keda oma loomingus kasutada. Lähim koht, kus alustada oli loomulikult kooli almanahhist Sütevakk, kus mingil (täpselt ei mäletagi mis) aastal ilmusid Mari-Leen Toome pealkirjatud luuletused või luuletus. Ühele neist sündis ka üsna pea viis ja Mari-Leen Toomest sai osa John Stuart Milli nii-öelda sõnaloome osakonnast, algas aktiivne koostöö. Pseudonüümiks sai ta endale aga Marie Arouet, mis on teatavasti ka Voltaire´i kodanikunimi. See kõlas ka hästi, sest sel ajal oli ta suundunud bändi, mis kannab nime Under Marié. Kuid see selleks...

Kui kõik juba klišeelikult algas, pidi see nii ka jätkuma. Juhusliku Eesti luule valimiku kaudu jõudis bänd Artur Alliksaareni, kelle luuletus „Lüüriline intermetso“ on samanimelise lauluna repertuaaris siiani. John Stuart Milli sõnaloome osakonda jõudsid 70´ndate lõpu ja 80´ndate alguse Loomingute kaudu ka Viivi Luik (lugu „Radiaatorid kütavad tuba“), Jaan Paavle („Vabanduseks“), Manivald Kesamaa („Elutarbed“) ja Eesti luules ilmselgelt ebaõiglaselt tähelepanuta jäänud luuletaja Milvi Sepping („Enne lahkumist“, „Kivilinnas“ jne). Erinevaid teid pidi leidsid bändi loomingus koha veel ka Doris Kareva, Arvi Siig ja Boris Slutski. Nende luuletajate valik oli ühelt poolt teadlik, teisalt aga mängis olulist rolli sõnade endi mõte ja nende sobivus laulutekstideks. Kindel oli aga see, et soovisime vältida stampidesse sattumist – üheks peamiseks on ilmselt Juhan Viidingu loomingu kasutamine noorte luule-rockarite poolt. Mitte, et Juhan Viidingu loomingul midagi viga oleks, kuid enamik interpretatsioone noorte bändide kolme duuriliste lugude puhul ei anna mitte kuidagi Ruja intellektuaalse rocki pauerit edasi, mis on siiski Eesti rock muusikas väga kõva märgi maha pannud. Pealegi ei tundunud õige otsida enda muusikalist nišši kellegi matkimisega või kellegagi kõrvutamisega.

Arengu järgmine samm oligi alustada enda sõnaloomingu kasutamist laulude tekstides, nii sündis Herbert Roogmaa (teisisõnu - sündisin), kes praeguseks hetkeks on Marie Arouet´ga kahasse kirjutanud enamiku bändi kasutatavatest tekstidest. Kahe autori tekstid on erinevate iseloomudega, mis iseenesest annab muusikalisele poolele suurema vabaduse katsetada ja varieeruda kõlapildis. Sest muusika peab ju toetama teksti ja vastupidi, vaid ideaalses sümbioosis sünnib laul, mille sõnum jõuab kuulajani.

Mis aga on see ühine nimetaja, mille alusel on John Stuart Milli lauludele tekstid valitud? Bändile spetsiaalselt tekste kirjutavate puhul on tunda muidugi teatud käekiri autori enda loomingus kui ka ilmselge arvestamine bändi enda loomingulise kontekstiga. Samas aga kõrvalseisvate autorite juures on kõige tähtsam olnud temaatika, millel kas on olnud inspireeriv jõud teksti paigutumiseks bändi loomingusse või mitte. Selle puudumisel on need tekstid eranditult kõrvale jäetud, kuigi paljud neist on olnud luuletustena väga head.

Marie Arouet´ tekstides on olulisel kohal absurd ja naivistlik optimism. Osava kalambuuriga tekstide ümber on sündinud enamasti hoogsad ja mažoorsedlood. Seevastu Herbert Roogmaa tekstides leidub hulganisti kriitilist realismi ja teatavat irooniat ümbritseva ebaterve keskkonna suhtes. Muusikalises plaanis seostuvad need tekstid melanhoolsema ja tumedamates toonides muusikaga. Roogmaa tekstid on kantud tihti elulistest prototüüpidest, mis samas on dedutseeritavad ühiskonnas teatud arhetüüpidele ja seeläbi annavad võimaluse laiemateks tõlgendusteks ja seoste leidmiseks. Mõlema autori selgelt eristatav käekiri ja tonaalsus moodustavad ühe bändi loomingus kaks paralleelselt kulgevat teemaliini, mis repertuaaris siiski on üksteisele oluliseks täienduseks ja kõlaliselt toovad nauditavat vaheldust.

Järgnevalt on avaldatud esimest korda John Stuart Milli tekstiloome osakonna liikmete Herbert Roogmaa ja Marie Arouet looming. Teiste luuletajate tekste (milledele on viidatud üleval pool) soovitame minna ise otsima. Ilmselt kogu eelneva teksti ilmestamiseks olekski vaja lugeda nii bändi otseste kaastööliste kui valitud autorite luulet, et mõista miks ja kuidas kujuneb John Stuart Milli looming. Meeldivat avastamist!

Heiko Leesment (alias Albert Marginal, Herbert Roogmaa)




Mõtlen... (pühendusega protestilaululikust luulerockaritele ansamblist Kognito)

Armastuse protestist muusikat ma loon
Te kiitust, aplausi ka - mu abitsoon
Võlts esteetikast kubiseb mu viis
Juba ammu leierdatud looming mulle eskiis

Ja keeled helisevad ja karjub võim
Vaid õndsad neiud, kaugeks tagarea sõim
jääb. Kui neiusid laulu lõppedes ekstaas
On haaranud ja lavale kutsuvad meid taas

Alternatiivi lipu all seilab mein-striimi paat
On selgest "mõttest" nõretav lollakate laat
Mis maksab kultuurihälve kui mõte on moes
Ja alternatiivriideid tuuakse tippmoe poest

Saab igast sportlasest nii kultuurikorüfee
Sest nii on võimalik, sest inimmaitse on „pees“
Mida nõrgem sisu, tugevam fassaad
Võid olla mõttetu kuid aplausi osaks saad

Sõnad: Herbert Roogmaa


Poeedil on külm

Silmad on sinised
Ilmad on kuumad
Vestlustel puuduvad tuumad
Silmad on vesised
Luusivad puumad
Toitu on kesiselt kuumalt

Vasaku käega mis väriseb
Pintsakul varrukas kärisend
Poeet kel süda-
suvel on külm

Silmad on kurvad
Kasel on urvad
Õhus on rohelist tuld
Keegi ei tormand
Keegi ei korvand
Ja taskus ei kolise kuld

Parema käega mis väriseb
Südames soojus ei särise
Poeet kel süda-
suvel on külm

Sõnad: Marie Arouet


Meie aja kangelased

Mis peetust peetakse ses meie eluloos
Mis sisult tühi kuid vormilt kui romaan
On sootuks sootust siin kuhjund koos
Ja söögilauas nälgib üks loll gurmaan
Mis lauaga on löödud kõik see vägi
Kes naeru võigast kõlada laseb veel
Kes tuli võitis, kellelegi taha pani
Kel vinge karp kuid lamedavõitu meel

Refr: Kes tellinud on tsirkuse ja maksab selle eest
Kus kloune tagant võtta võib ja panna eest
Mis passid passi ega vanus tõesta meest
Kui tühjuse kõla välja tuleb seest

Tuul toob tuppa idiootsuse hõngu
Ja ninna jääb hetääride kala aroom
Suur ükskõiksus kehitab õlgu
Ja ütleb: „Las loom on ikka loom“
Mis väärtusi on väärtustamas nähtud neid
Kelle väärtusetus on nende parim omadus
Kel tipp-hetk on enesliku värdja leid
Kelle jaoks parim omadus on lollus, labasus

Sõnad: Herbert Roogmaa


Tavalised inimesed

Igaüks on kellelegi tütar või siis ema
Igaüks on kellelegi isa või siis poeg
Igaüks on kellelegi keegi või siis tema
Igaüks on kellelgi onu või siis koer

Tavalised inimesed midagi ei ole
Nad ei ole kellelegi mitte midagi
Neil ei ole oma mõtteid
Nägu neil ei ole
Neil ei ole kellelegi mitte midagi

Nende pead on tühjad nagu kodutute kodud
Nende silmad hallid nagu tavaline vihm
Nende hambad seismas ühes tavalises rodus
Nende vöödel igavleb üks tavaline rihm

Tavalised inimesed midagi ei ole
Nad ei ole kellelegi mitte midagi
Neil ei ole oma mõtteid
Nägu neil ei ole
Neil ei ole kellelegi mitte midagi

Ometi neid kohata võib vabalt igal sammul
Sirge näoga kõndimas või pühapäeval maal
Üsna kindlalt lipata võib vaikselt nende kannul
Aga ebatavaliselt – et püsiks tasakaal

Sõnad: Marie Arouet


Kuju ruut

Mu pime köök on külm ja kõle
Laual pudelid tühi salatikauss
Mu mõistus liigsest rohust hõre
Vaikselt makilt õhtut saadab Strauss
Mu köök on pime ja kõle
Mu kaks ainsat sõpra on siin
Aknast sisse paistva tänavatule
Valgel joodud sai meil viin

R: On uue aasta esimesed tunnid
Mul kahe sõbraga on üledoos
Elan ema veel seni kuni sunnid
Kuni elad veel mu kõrval muga koos
On uue aasta esimesed tunnid
Kus mitte midagi ei ole uut
Veel elan end ikka hingama sunnin
Mu elu läbipõlemine – kuju ruut

Mu pime köök on külm ja kõle
Tubaka ja kanepisuitsu täis õhk
Mu elu on enesepettus ja vale
Pea käib ringi, madal vererõhk
Mu pime köök on külm ja kõle
Ma oma kahe „sõbraga“ ootan ema
Kirikust palvelt tagasi tuleb
Ja sõbrad mu köögist ajab

Sõnad: Herbert Roogmaa


Kõik on alles ees

Hoia hinge kinni
Kõvasti ja kaua
Suru silmad kinni
See ei võta kaua
Hoia mõtteid kinni
Nagu maetud raua
Sisse oleksid sa
See ei võta kaua

R:Voola, voola mööda
Seinu alla mööda
Tänavaid ja alla
Poole voola veel
Voola, voola mööda
Seinu alla mööda
Puiesteid ja alla
Kuni jõuad kohale

Tänavad on tühjad
Õhk on inimesi täis
Asfaltidest õhkub
Et on aland reis
Hoia kinni, kinni
Katustest ja teest
Silmad, silmad kinni
Mõtted kinni sees

Jäta, jäta maha
Õnnetus ja õnn
Jäta seljataha
Neid ja iseend
Jäta kõik ja jookse
Tänavad on ees
Jäta need ja jookse
Kõik on alles ees

Sõnad: Marie Arouet


Bipolaarne

Ta valetama enamasti ei hakka
Kuid tõele näkku vaatab siiski harva
Kui arg krants ta siis peitu poeb ja vakka
Olles lakub murest pulstund karva

Veel heita pilk- just sisemusest läbi
Tõde vaatab näkku ja juba tunneb häbi
Ta kardab ennast ja veel rohkem teid
Kes talle kõike seda teind

Veel varjab pisut kes ta olla tahaks
Kuid seegi illusiooni mingit ei loo
Kõik väljapidamatust ei pruugi panna pahaks
Kuid ega see ka mingit kasu ju too

Sõnad: Herbert Roogmaa


(nimetu lugu)

Sa kuula kuidas lausutakse sõnu,
mis ammu öeldud ja kaotanud võlu.
Sa kuula kuidas lauldakse sõnu
ja neela alla kogu maailma valu.
Sa ära imesta kui imeks pole aega
ja ära ennast neist lausetest vaeva.
Sa pinnapealt proovid püüda pinde
ja hingata kui süljatakse hinge.

Refr: Kõik mis maandunud on suule suult
Ei pruugi vaid hurmata me alahuult
Kui mõtet otsida tahad, jääd otsima vist
Sest see keel siin takistab vaid kuulmist

Ta justkui narre vihates,
iseendale maailma ihates.
Kuigi karmavõlgade varjus,
küsib: „Kes „Ausust!“ karjus?“
Sa ära imesta kui imeks pole aega
ja ära ennast neist lausetest vaeva.
Sa pinnapealt proovid püüda pinde
ja hingata kui süljatakse hinge.

Sõnad: Herbert Roogmaa


Odüsseia

Sihid sirged, ei neid naljalt karda
Kordaminekute ees risti ette ei löö
Ükskõik et endast aru saame harva
On elu ikka üks ropp ja rõve töö

Kaunil õhtul hingad seda sama õhku
Topistega ühes imeväikses toas
Kuigi seltskonna tasemele suunad rõhku
Virgud ikka samade kaavikute seas

Refr: Ta tee pikk on see kulgeb kui okseniit
Mis äsja määrinud on kulunud revääri
Ükskõik kui sirge võib olla tee meil siit
See kulgeb rentsleis mööda tänavate ääri

Karges hommikus köhid kopsud klaariks
Ja pilgu uhkelt taevapoole lööd
Sa saad väga hästi aru et selles mastaabis
Sa uhkust veel oma pisarates sööd

Sihid sirged ei neid naljalt karda
Elu mõttetuse ees risti ette ei löö
Ükskõik et endast aru sain ma harva
Oli elu ikka üks ropp ja rõve töö

Sõnad: Herbert Roogmaa

kolmapäev, Veebruar 11, 2009

Punk on kuulaja kõrvades

Pilt uuelt ja viimaselt fotosessioonilt. Esimene ja viimane kord kui me kõik ühepikkused oleme. Fotograaf: Meisi Volt. Aga pealkirjaks uussõna, mis ajendatud sellest, et olen viimasel ajal kokku puutunud mingite kližee arusaamadega, et üks või teine bänd teeb punki. Punk paistab olevat täielikult kuulaja kõrvades... no mis teha, isegi kui ei tee punki. Mis on punk?


Vat loodan nüüd, et Risto ei solvu, kuid minu jaoks on kristlased Pärnus seotud tihti kahtlaste asjadega (see ei tähenda et nad kõik oleksid sulid, aga samas mõned....). Näiteks sobib ju K- arvutisalong, mille kuulsus ja kvaliteeditase käib tast kilomeetriste sammudega ees. Muidugi meelitavad soodsad hinnad, kuid kahjuks tean iskilikult inimesi, kel sealsete asjadega alati rist ja viletsus... Peale selle ärgem unustagem kristlaste kinnisvarabisnesit, mis oli ikka päris kurioosne ja tekitas palju kõmu. Muidugi ei süüdista ma siin hansapanga kõvaketaste müümises uute pähe ega kinnisvara petuskeemides kedagi... vaid tahan rääkida uuest skeemist, mis puudutab otseselt mind.
Mu jutule tuli üks mees, kes esitles ennast muusikamaailmas alustava mänedžerina. Üks sõprusbänd oli taga nõustunud juba koostööd tegema. Sain siis tüübiga kokku, esimesel kohtumisel reedavad alati mõned asjad: vangidel on teatav nägu nagu ka kelmidel. Kuna ema töötas lastekodus, siis sealsed sulipoistel oli ka udujuttu ajades üks kindel nägu mis neil ette tuli... ma ei oska seletada, kes teab millest ma räägin, see saab aru. No peale selle häiris mind, et bänd kellega ta koostööd tegi, selle nime ei suutnud ta õigesti hääldada - see reedab ju et inimene ei ole täie tõsidusega asja juures ja keskendunud. Lisaks ei suutnud ta nende klubide nimesid meenutada (juttu oli kahest klubist), kus kontsertid toimuvad. Pakkumine oli tore rahaliselt, kuid veidi utopistlik, lisaks kui küsisin kas neis kohtades on olemas tehnika ja kes heli keerab, siis selgus et sellest ei tea ta üldse midagi. Kõik see ajendas mind minema koju ja trükkima ta nime sisse otsingumootorisse... vasted olid rohkem kui kummastavad. Varem pettuste eest kinni istunud, firma rahade riisumine, olematute treeningute pakkumine . Firma, mis ta ütles et on registreeritud kaubamärk ei olnudki kuskil registreeritud, lisaks ei olnud asjale ühtegi vastet. Ta ütles, et lepinguid ei taha sõlmida, sest noh alguse asi jne. Lisaks sellele on ta ühe koguduse liige ja väidab Õhtulehes, et on elus uue külje pööranud....
Selle kohta ütleks et Jumal anna arukust ja aeg anna arutust!

esmaspäev, Veebruar 09, 2009

Ma olen testi andmetel see!

ÜLDINE ISELOOMUSTUS
ENTJ tüübil on loomupärased eeldused tööks juhtivatel ametikohtadel, organisatsiooni ülesehitamisel ning selle käivitamisel. Meeldib ette mõelda, koostada plaane, organiseerida konkreetse projekti teostamist, jõuda eesmärgile plaanipärase ning süsteemse pingutamise tulemusel. Ei salli korralagedust ja väheefektiivset tegutsemist. On visa, kui olukord seda nõuab. ENTJ tüüp arvab, et käitumine peab olema loogiliselt põhjendatud ning lähtub sellest põhimõttest ka oma tegevuses. Iga muutus elus tähendab muutust ka tõekspidamistes. Intuitsioonist on tingitud tema intellektuaalne uudishimu, huvi uute ideede vastu, teoreetiline mõtlemine. Oma entusiasmi ja elurõõmu pärast võib ENTJ tüüp tunduda pealetükkivana lähedastes suhetes. Ta hindab iga kokkusaamise rõõmu, eriti suheldes partneriga, kes on valmis esitama väljakutset tema ideedele. Sarnased südamlikud seisukohtade vahetused - see on tee siira kiindumuse ja suhete süvenemise suunas. ENTJ tüüpi inimene on harva rahul tööga, mis ei nõua võimaluste taju, intuitsiooni. Probleemid ergutavad teda tegutsema. Seetõttu ta ongi sageli juhtival ametikohal, ellu viimas uusi lahendusi, teostamas midagi uut. Nähes asju terviklikult, ei omista ENTJ tüüp sageli detailide tähtsust. Seepärast vajab ta enda kõrvale reaalsustajuga inimesi, kes on kahe jalaga maa peal ning suudavad tähelepanu ka detailidele pöörata. Oma juhiomadusi realiseerib väga erinevatel aladel, näiteks sõjanduses, äris ja majanduses, haridus- või riigivalitsemissüsteemis.

ESMANE MULJE
ENTJ tüüp on tugev, vastutustundeline ja uhke selle üle, et maailm teab sellest. Ta võib tunduda mõneti julmavõitu ja vahest ka kannatamatu, kui miski tundub tema jaoks igavana. Talle meeldivad sõnalised kokkupõrked ja ta on võimeline kiiresti viima kõneluse üle vaidluseks kuni võiduka lõpuni.

SUHTLEMINE
ENTJ tüüp on sageli oma kõnedes üsna täpne ja selge, arukas ja valitseb sõnu. Talle meeldib kõiki ja igat ühte kaasa tõmmata teravmeelsetesse nöökimistesse ja hindab inimestes võimet lülituda sellesse mängu. Sageli paneb ENTJ tüüpi inimest imestama, et tema innustatust mingi seisukoha üle võetakse kui raevu või püüdu vaielda. Ta nagu ütleks, "Kui sul on siin liiga palav, hoidu kõnelusest eemale".

MIS ON ARMASTUS
Armastus suurendab minu võimu, mõjuvõimu ja saavutusi.

SEKS JA LÄHEDUS
Nagu ka kõik ülejäänud, see on põhjus juhtida ja õppida. Andke sellele tüübile võimalus muuta kõige intiimsemaid hetki koosõppimise põhjuseks tänu loomingulisele juhtimisele.

FINANTSID
Sageli ENTJ tüüp käsitleb üsna hästi raha. Tihti ta lihtsalt geniaalselt manipuleerib finantsidega, kui on vajalik saavutada teatud eesmärki. Kõik raharingluse faasid - see on vaid veel üks viis mõõta elu ja ENTJ tüübi elu. Edu rahalistes asjades tema jaoks on piisavaks tõendiks kompetentsusest.

KONFLIKT
Konfliktid võivad olla ENTJ tüübi jaoks dünaamilised ja loomingulised. Täpsemalt, see, mis paljud nimetavad konfliktiks, ENTJ tüübi seisukohalt - lihtsalt "palav vaidlus", millest, võimalik, et mõlemad pooled võivad välja tuua hulga tõsiseid loomingulisi õppetunde.

KOHUSTUSED
Kuigi ENTJ tüüp võib püüda neid üle vaadata, oskuslikult manipuleerides sõnavaraga, tervikuna ta tajub kohustusi kui täiesti objektiivset fakti, millesse tuleb suhtuda täie tõsidusega. ENTJ tüüp on võimeline võtma enda peale isikliku vastutuse lubaduste täitmise eest.

VANEMLIKKUS
See on põhjus koos õppida ja töötada. ENTJ tüüp esitab lastele väljakutseid iga päev ja seega loominguline kasv ja areng on lõpmatud. ENTJ tüüpi vanema and oma lastele peitub selles, et lastest saavad sõltumatud vanemad, sest neile esitati alatasa väljakutseid.

LEPINGUD
ENTJ tüüpi pigem erutab lepingu vorm, kui sisu. Millest selles räägitakse? Mida see tähendab? Kuidas seda täita? Millised verstapostid on olemas, et mõõta edusamme? Millised sammud saavad olema ettevõetud peale lepingu täitmist? Sellised on mõned lõpmatust küsimuste seeriast, mida esitab ENTJ tüüp täpsustades, vaidlustades ja, lõpuks, täites lepingut.

SUHETE LÕPETAMINE
On ilmne, et suhted jõudsid lõpule kui kõik võimalused õppida on ammendatud ja on aeg liikuda edasi. Kui see toimub, ENTJ tüüp võib tunduda südametuna, mittearmastatuna ja mittehuvitatuna, kuna tal on kalduvus objektiivsusele suhete lõpetamise arutelus.

STRESS
ENTJ tüüp kihutab mõõda elu edestades iseennast ning aegajalt teeb kiireid otsuseid et kiiremini saavutada soovitut. Vahest on talle vaja meelde tuletada et tasuks peatuda ning ära kuulata teisi. Kangekaelne ja mitte eriti tundlik ENTJ tüüp sageli jääb ükskõikseks nii ümbritsevate kui ka iseenda tunnete suhtes. Olles haaratud sooviga saavutada edu ja väsimatult jälgides kuidas jooksvad toimingud kajastuvad lõppresultaadil, ENTJ tüüpi ei iseloomusta paindlikkus ja diplomaatilisus kui ta kohtab takistust oma teel. Ta ei omista erilist tähtsust ilmalikele kõnelustele ja muudele tavadele kui resultaat on käe ulatuses. Sageli ümbritsevaid solvab selline ühiskondlikke normide ja tavade eiramine. Kui ENTJ tüüp tajub, et situatsioon väljub kontrolli alt, temas kasvab vajadus viia alustatu võiduka lõpuni. Stressi arenguga teda haarab pealetükkiv seisund „ma pean, mulle on tarvis“. Püüd iga hinnaga kontrollida asjade olukorda väljendub hüperaktiivses käitumises. Ta püüab vältida seesmist abitust ning ebakindlust laskudes igapäevastesse pisiasjadesse: loob korda, teostab suuri ja väikesi arvestusi. Iga hinnaga vältides süüdistusi läbikukkumistes ta ei ilmutagi täiel määral oma kompetentsust ja võimeid. Paradoksaalne, kuid just nimelt kõrvale kaldumine pisiasjadele segab ENTJ tüübil täitma oma põhikohustusi ning takistab eesmärkide saavutamist.

KUTSESUUNDUMUS
ENTJ tüübil on intuitiivne taju (N) ja mõtlejatüübi (T) otsustusviis. Seega ENTJ tüübile on iseloomulik intuitiivne tajuviis koos loogilisele analüüsile toetuva otsustamisviisiga. Keskendudes võimalustele, teoreetilistele seostele ja abstraktsetele kujunditele käsitab ENTJ tüüpi inimene kõike objektiivselt. Tema maailm koosneb valdavalt teoreetilistest teadus-tehnilistest probleemidest. Seepärast peab ta olema loogiline, taiplik, nupukas. Tema võimed avalduvad kõige paremini muidugi aladel, mis huvitab. Olgu see teaduslik uurimistöö, matemaatika või mistahes muu valdkond, kus ta saab midagi uut välja mõelda. Siit on näha, et ENTJ tüüp sobib ilmselt intellektuaalse kutsesuundumusega koos kõigi selle juurde kuuluvate valdkondade ja õpitavate erialadega. Näiteks uurimistöö mitmesugustel aladel, arvutiasjandus, juura, samuti inseneriteadused, mitmesuguste süsteemide väljatöötamine, projekteerimine, nõustamine. USA-s asuva psühholoogiliste tüüpide kasutamise keskuse andmetel on antud tüübi esindajate seas iseloomulikumateks elukutseteks advokaadid, mänedžerid, brookerid, administraatorid (arvutisüsteemid ja haridus), teadlased.

PÕHIVÄÄRTUS
Õnnestumine ja edu.

ENTJ TÜÜBI TUGEVAD KÜLJED:
– praktiline mõistus;
– ettevõtlikkus;
– optimism, uue adekvaatne taju.


ENTJ TÜÜBI NÕRGAD KÜLJED:
– kalduvus kulutada oma jõudu pisiasjadele;
– nõrk esteetiline maitse.


SOOVITUSED ENESEARENDAMISEKS:
– loomupärasele võimele näha seda, mis on ebaloogiline ja vastuoluline,
vajaksid täienduseks oskust tunnustada teiste ideid ja vaateid,
oskust avaldada kiitust;
– õpi toime tulema pinge- ja stressisituatsioonidega, vältima
enesepiitsutamist.

laupäev, Veebruar 07, 2009

Parm-punkaritest saavad drum´n´bass´i maskotid...

Portaal 24tundi.ee reklaamib selle pildiga üht drum´n´base üritust, vaatake kogu huumorit SIIN. Kõik kes rohkem/vähem Pärnuga seotud tabavad hoobilt, kes on uus trummi ja bussi maskott...

Avastus: Relika Rae peab blogi. Toosama superstaari ja pornopildi ja piits ja jumal teab mis Relika. Veidi skisofreenilise ättituudega neiu on täiesti lummavalt otsekohene, muidugi on Heikol kade meel, et ta selle eest ka raha saab. Ja muidugi teatud paljastuste eest võiks maksta talle eripreemiaid. Aga see millest ma räägin, on SIIN!
Täna ei tea mis kontsertist saab, Erich Schmidt haigestus. Andsin eile meiega ühel kontsertil paar laulu teinud Ricky Sticksile plaadi, tänud Chasper Kazparovichile abi eest, mille abil loodame lood selgeks saada. Kella ühest alustame proovi... öösel ka muretsesin. Uni ei tahtnud tulla... huvitav vanasti sai lihtsalt ringi pungitud, pooled bassimängijad või kitarristid ei jaganud lauludest midagi. Nüüd aga põen... ajad on muutunud ja ilmselt ka meie bändi staatus. TFA küsis põhjendatud küsimuse: "Mis ambitsioonid mul selle bändiga üldse on?" Vat sellele peabki hakkama nüüd mõtlema, et siht selgeks saada...

reede, Veebruar 06, 2009

Hüplik ülevaade toimunust


Niisiis vahepeal möödus taas karantiinis, uue viiruse tõttu, mis mind murda otsustas. Ma tõesti ei mõista, kuidas ma jaanuari algusest kuni siiani vahelduva eduga pidevalt haige olen suutnud olla. Teooriaid on mitmeid, aga eks tuleb midagi ette võtta... näiteks seekord haigus korralikult välja ravida. Küll aga pidasime vahepeal kaks toredat esinemist - 30. jaanuaril Proovika konkursil ja IN-is 2. veeburaril. Esimene kontsert oli selline traditsiooniline, selles plaanis, et õige koosseisuga ja tavalise kavaga. Rob Howardi ärasaatmine oli aga tõeline retrospektiiv, sest sai mängida ürgses koosseisus, laval saatmas meid visuaalselt efektne videoinstallatsioon. Ja isegi kui kalasid oli, siis publiku vastuvõtt oli soe ikkagi. Tõesti tore ja hea saundiga üritus, samad sõnad käivad ka Proovika kohta. Kahjuks ma eriti palju neid bände, kes seal võistlesid, ei jaksanud kuulata, sest ma lihtsalt ei viitsi mingit karvast täristamist enam kuulata. Ses mõttes oli Exprosyumi hevi ikka 2. veeburaril päris kosutav, sest ausalt öeldes on metalcore päris tüütu suurtes kogustes. Oluline on mainida, et viisime läbi teise fotosessiooni, mida saatis minu esimene päris oma põsekoopa põletik... see on ikka jube asi. Diagnoosisin muidugi ise ja apteegist muretsetud ACC 200 tegi oma kiire töö, teisipäevaks oli juba möödanik see jõledus, kuid siis algas veelgi hullem 38.2 kraadise palavikuga tõbi... Muidugi tänud kõigile, kes varem oma isikliku põsekoobast olid vabastanud ja suutsid häid soovitusi jagada. Aitüma :)
Ah mis siin siis ikka heietada... katsun jälle rivvi saada.