
laupäev, Veebruar 28, 2009
:)

kolmapäev, Veebruar 25, 2009
Pärnu pubide arvamushaubitsad meedias, ehk siis mõelge kaasa Pärnu vaimuhiidudega

laupäev, Veebruar 21, 2009
230. postitus
neljapäev, Veebruar 19, 2009
Vaimupimeduse valgel päevitades end!
Vat siuke film, plakatil soovitatav lugeda kõik kirjed... pärit 2008. aasta sügisest.kolmapäev, Veebruar 18, 2009
Sõnasepp Alberti pihtimused

esmaspäev, Veebruar 16, 2009
Kultuuripede

neljapäev, Veebruar 12, 2009
Hiiglama pikk postitus
Ma ilmutan täna siin ühe artikli mille kirjutasin aasta tagasi, see pidi ilmuma Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumi abiturientide koostatavas almanahhis, aga kahjuks seda ei juhtunud. Nüüd leidsin selle jälle üles ja täiendasin, muutsin paari kohta. Tore kui jaksate selle läbi lugeda ja ehk saate siis paremini aru, miks ja milleks ma seda bändi olen teinud. Ja miks on JSM selline bänd nagu ta on... Lõpus muide on kolme meie kõige uuema loo sõnad, mida keegi veel avalikult kuulnud polegi. Meeldivat lugemist!Luule kasutamine rock muusikas ei ole ei maailma ega Eesti praktikas mingi uudis, Aapo Ilves vorbib ju Tanel Padarilegi sõnu. Erinevad luuletajad on läbi aegade nii kirjutanud bändidele kui ka on nende loomingut lihtsalt peale avaldamist ekspluateeritud. Suure osa noorte bändide puhul tingib luuletuste kasutamise laulu tekstidena just see, et puudub sõnade loomise oskus või siis ei juleta esialgu enda sõnaloomingut rakendada, kartes jätta naiivset või oskamatut muljet. Meenub üks intervjuu Allan Vainolaga, kes pihtis, et siis kui bändi tegemistega sai alustatud, lapati lihtsalt järjest Loominguid läbi, leidmaks häid sõnu oma lauludele. Kes teab, ehk jõudsid nad Rainer Jancisega just Loomingu kaudu luuletuseni „Selline lugu“. Keda huvitab, otsib ise üles nende ansambli Ükskõik pala või siis Ilmar Trulli samanimelise luuletuse. Kuid miks aga üldse rääkida ühe bändi loomingus kasutatavast luulest? Esmalt muidugi selleks, et kõrvalseisjad saaksid aru, miks on üks või teine tekst valituks osutunud, kuid samas ka tuua välja see, et need tekstid ja autorid ei ole juhuslik valik (loe: ei juhindu teksti ja autorite valiku stampidest).
Ansambel John Stuart Mill oma algusaastal hakkas samalaadselt kõikidele teistele bändidele otsima luuletajaid ja luuletusi, keda oma loomingus kasutada. Lähim koht, kus alustada oli loomulikult kooli almanahhist Sütevakk, kus mingil (täpselt ei mäletagi mis) aastal ilmusid Mari-Leen Toome pealkirjatud luuletused või luuletus. Ühele neist sündis ka üsna pea viis ja Mari-Leen Toomest sai osa John Stuart Milli nii-öelda sõnaloome osakonnast, algas aktiivne koostöö. Pseudonüümiks sai ta endale aga Marie Arouet, mis on teatavasti ka Voltaire´i kodanikunimi. See kõlas ka hästi, sest sel ajal oli ta suundunud bändi, mis kannab nime Under Marié. Kuid see selleks...
Kui kõik juba klišeelikult algas, pidi see nii ka jätkuma. Juhusliku Eesti luule valimiku kaudu jõudis bänd Artur Alliksaareni, kelle luuletus „Lüüriline intermetso“ on samanimelise lauluna repertuaaris siiani. John Stuart Milli sõnaloome osakonda jõudsid 70´ndate lõpu ja 80´ndate alguse Loomingute kaudu ka Viivi Luik (lugu „Radiaatorid kütavad tuba“), Jaan Paavle („Vabanduseks“), Manivald Kesamaa („Elutarbed“) ja Eesti luules ilmselgelt ebaõiglaselt tähelepanuta jäänud luuletaja Milvi Sepping („Enne lahkumist“, „Kivilinnas“ jne). Erinevaid teid pidi leidsid bändi loomingus koha veel ka Doris Kareva, Arvi Siig ja Boris Slutski. Nende luuletajate valik oli ühelt poolt teadlik, teisalt aga mängis olulist rolli sõnade endi mõte ja nende sobivus laulutekstideks. Kindel oli aga see, et soovisime vältida stampidesse sattumist – üheks peamiseks on ilmselt Juhan Viidingu loomingu kasutamine noorte luule-rockarite poolt. Mitte, et Juhan Viidingu loomingul midagi viga oleks, kuid enamik interpretatsioone noorte bändide kolme duuriliste lugude puhul ei anna mitte kuidagi Ruja intellektuaalse rocki pauerit edasi, mis on siiski Eesti rock muusikas väga kõva märgi maha pannud. Pealegi ei tundunud õige otsida enda muusikalist nišši kellegi matkimisega või kellegagi kõrvutamisega.
Arengu järgmine samm oligi alustada enda sõnaloomingu kasutamist laulude tekstides, nii sündis Herbert Roogmaa (teisisõnu - sündisin), kes praeguseks hetkeks on Marie Arouet´ga kahasse kirjutanud enamiku bändi kasutatavatest tekstidest. Kahe autori tekstid on erinevate iseloomudega, mis iseenesest annab muusikalisele poolele suurema vabaduse katsetada ja varieeruda kõlapildis. Sest muusika peab ju toetama teksti ja vastupidi, vaid ideaalses sümbioosis sünnib laul, mille sõnum jõuab kuulajani.
Mis aga on see ühine nimetaja, mille alusel on John Stuart Milli lauludele tekstid valitud? Bändile spetsiaalselt tekste kirjutavate puhul on tunda muidugi teatud käekiri autori enda loomingus kui ka ilmselge arvestamine bändi enda loomingulise kontekstiga. Samas aga kõrvalseisvate autorite juures on kõige tähtsam olnud temaatika, millel kas on olnud inspireeriv jõud teksti paigutumiseks bändi loomingusse või mitte. Selle puudumisel on need tekstid eranditult kõrvale jäetud, kuigi paljud neist on olnud luuletustena väga head.
Marie Arouet´ tekstides on olulisel kohal absurd ja naivistlik optimism. Osava kalambuuriga tekstide ümber on sündinud enamasti hoogsad ja mažoorsedlood. Seevastu Herbert Roogmaa tekstides leidub hulganisti kriitilist realismi ja teatavat irooniat ümbritseva ebaterve keskkonna suhtes. Muusikalises plaanis seostuvad need tekstid melanhoolsema ja tumedamates toonides muusikaga. Roogmaa tekstid on kantud tihti elulistest prototüüpidest, mis samas on dedutseeritavad ühiskonnas teatud arhetüüpidele ja seeläbi annavad võimaluse laiemateks tõlgendusteks ja seoste leidmiseks. Mõlema autori selgelt eristatav käekiri ja tonaalsus moodustavad ühe bändi loomingus kaks paralleelselt kulgevat teemaliini, mis repertuaaris siiski on üksteisele oluliseks täienduseks ja kõlaliselt toovad nauditavat vaheldust.
Järgnevalt on avaldatud esimest korda John Stuart Milli tekstiloome osakonna liikmete Herbert Roogmaa ja Marie Arouet looming. Teiste luuletajate tekste (milledele on viidatud üleval pool) soovitame minna ise otsima. Ilmselt kogu eelneva teksti ilmestamiseks olekski vaja lugeda nii bändi otseste kaastööliste kui valitud autorite luulet, et mõista miks ja kuidas kujuneb John Stuart Milli looming. Meeldivat avastamist!
Heiko Leesment (alias Albert Marginal, Herbert Roogmaa)
Mõtlen... (pühendusega protestilaululikust luulerockaritele ansamblist Kognito)
Armastuse protestist muusikat ma loon
Te kiitust, aplausi ka - mu abitsoon
Võlts esteetikast kubiseb mu viis
Juba ammu leierdatud looming mulle eskiis
Ja keeled helisevad ja karjub võim
Vaid õndsad neiud, kaugeks tagarea sõim
jääb. Kui neiusid laulu lõppedes ekstaas
On haaranud ja lavale kutsuvad meid taas
Alternatiivi lipu all seilab mein-striimi paat
On selgest "mõttest" nõretav lollakate laat
Mis maksab kultuurihälve kui mõte on moes
Ja alternatiivriideid tuuakse tippmoe poest
Saab igast sportlasest nii kultuurikorüfee
Sest nii on võimalik, sest inimmaitse on „pees“
Mida nõrgem sisu, tugevam fassaad
Võid olla mõttetu kuid aplausi osaks saad
Sõnad: Herbert Roogmaa
Poeedil on külm
Silmad on sinised
Ilmad on kuumad
Vestlustel puuduvad tuumad
Silmad on vesised
Luusivad puumad
Toitu on kesiselt kuumalt
Vasaku käega mis väriseb
Pintsakul varrukas kärisend
Poeet kel süda-
suvel on külm
Silmad on kurvad
Kasel on urvad
Õhus on rohelist tuld
Keegi ei tormand
Keegi ei korvand
Ja taskus ei kolise kuld
Parema käega mis väriseb
Südames soojus ei särise
Poeet kel süda-
suvel on külm
Sõnad: Marie Arouet
Meie aja kangelased
Mis peetust peetakse ses meie eluloos
Mis sisult tühi kuid vormilt kui romaan
On sootuks sootust siin kuhjund koos
Ja söögilauas nälgib üks loll gurmaan
Mis lauaga on löödud kõik see vägi
Kes naeru võigast kõlada laseb veel
Kes tuli võitis, kellelegi taha pani
Kel vinge karp kuid lamedavõitu meel
Refr: Kes tellinud on tsirkuse ja maksab selle eest
Kus kloune tagant võtta võib ja panna eest
Mis passid passi ega vanus tõesta meest
Kui tühjuse kõla välja tuleb seest
Tuul toob tuppa idiootsuse hõngu
Ja ninna jääb hetääride kala aroom
Suur ükskõiksus kehitab õlgu
Ja ütleb: „Las loom on ikka loom“
Mis väärtusi on väärtustamas nähtud neid
Kelle väärtusetus on nende parim omadus
Kel tipp-hetk on enesliku värdja leid
Kelle jaoks parim omadus on lollus, labasus
Sõnad: Herbert Roogmaa
Tavalised inimesed
Igaüks on kellelegi tütar või siis ema
Igaüks on kellelegi isa või siis poeg
Igaüks on kellelegi keegi või siis tema
Igaüks on kellelgi onu või siis koer
Tavalised inimesed midagi ei ole
Nad ei ole kellelegi mitte midagi
Neil ei ole oma mõtteid
Nägu neil ei ole
Neil ei ole kellelegi mitte midagi
Nende pead on tühjad nagu kodutute kodud
Nende silmad hallid nagu tavaline vihm
Nende hambad seismas ühes tavalises rodus
Nende vöödel igavleb üks tavaline rihm
Tavalised inimesed midagi ei ole
Nad ei ole kellelegi mitte midagi
Neil ei ole oma mõtteid
Nägu neil ei ole
Neil ei ole kellelegi mitte midagi
Ometi neid kohata võib vabalt igal sammul
Sirge näoga kõndimas või pühapäeval maal
Üsna kindlalt lipata võib vaikselt nende kannul
Aga ebatavaliselt – et püsiks tasakaal
Sõnad: Marie Arouet
Kuju ruut
Mu pime köök on külm ja kõle
Laual pudelid tühi salatikauss
Mu mõistus liigsest rohust hõre
Vaikselt makilt õhtut saadab Strauss
Mu köök on pime ja kõle
Mu kaks ainsat sõpra on siin
Aknast sisse paistva tänavatule
Valgel joodud sai meil viin
R: On uue aasta esimesed tunnid
Mul kahe sõbraga on üledoos
Elan ema veel seni kuni sunnid
Kuni elad veel mu kõrval muga koos
On uue aasta esimesed tunnid
Kus mitte midagi ei ole uut
Veel elan end ikka hingama sunnin
Mu elu läbipõlemine – kuju ruut
Mu pime köök on külm ja kõle
Tubaka ja kanepisuitsu täis õhk
Mu elu on enesepettus ja vale
Pea käib ringi, madal vererõhk
Mu pime köök on külm ja kõle
Ma oma kahe „sõbraga“ ootan ema
Kirikust palvelt tagasi tuleb
Ja sõbrad mu köögist ajab
Sõnad: Herbert Roogmaa
Kõik on alles ees
Hoia hinge kinni
Kõvasti ja kaua
Suru silmad kinni
See ei võta kaua
Hoia mõtteid kinni
Nagu maetud raua
Sisse oleksid sa
See ei võta kaua
R:Voola, voola mööda
Seinu alla mööda
Tänavaid ja alla
Poole voola veel
Voola, voola mööda
Seinu alla mööda
Puiesteid ja alla
Kuni jõuad kohale
Tänavad on tühjad
Õhk on inimesi täis
Asfaltidest õhkub
Et on aland reis
Hoia kinni, kinni
Katustest ja teest
Silmad, silmad kinni
Mõtted kinni sees
Jäta, jäta maha
Õnnetus ja õnn
Jäta seljataha
Neid ja iseend
Jäta kõik ja jookse
Tänavad on ees
Jäta need ja jookse
Kõik on alles ees
Sõnad: Marie Arouet
Bipolaarne
Ta valetama enamasti ei hakka
Kuid tõele näkku vaatab siiski harva
Kui arg krants ta siis peitu poeb ja vakka
Olles lakub murest pulstund karva
Veel heita pilk- just sisemusest läbi
Tõde vaatab näkku ja juba tunneb häbi
Ta kardab ennast ja veel rohkem teid
Kes talle kõike seda teind
Veel varjab pisut kes ta olla tahaks
Kuid seegi illusiooni mingit ei loo
Kõik väljapidamatust ei pruugi panna pahaks
Kuid ega see ka mingit kasu ju too
Sõnad: Herbert Roogmaa
(nimetu lugu)
Sa kuula kuidas lausutakse sõnu,
mis ammu öeldud ja kaotanud võlu.
Sa kuula kuidas lauldakse sõnu
ja neela alla kogu maailma valu.
Sa ära imesta kui imeks pole aega
ja ära ennast neist lausetest vaeva.
Sa pinnapealt proovid püüda pinde
ja hingata kui süljatakse hinge.
Refr: Kõik mis maandunud on suule suult
Ei pruugi vaid hurmata me alahuult
Kui mõtet otsida tahad, jääd otsima vist
Sest see keel siin takistab vaid kuulmist
Ta justkui narre vihates,
iseendale maailma ihates.
Kuigi karmavõlgade varjus,
küsib: „Kes „Ausust!“ karjus?“
Sa ära imesta kui imeks pole aega
ja ära ennast neist lausetest vaeva.
Sa pinnapealt proovid püüda pinde
ja hingata kui süljatakse hinge.
Sõnad: Herbert Roogmaa
Odüsseia
Sihid sirged, ei neid naljalt karda
Kordaminekute ees risti ette ei löö
Ükskõik et endast aru saame harva
On elu ikka üks ropp ja rõve töö
Kaunil õhtul hingad seda sama õhku
Topistega ühes imeväikses toas
Kuigi seltskonna tasemele suunad rõhku
Virgud ikka samade kaavikute seas
Refr: Ta tee pikk on see kulgeb kui okseniit
Mis äsja määrinud on kulunud revääri
Ükskõik kui sirge võib olla tee meil siit
See kulgeb rentsleis mööda tänavate ääri
Karges hommikus köhid kopsud klaariks
Ja pilgu uhkelt taevapoole lööd
Sa saad väga hästi aru et selles mastaabis
Sa uhkust veel oma pisarates sööd
Sihid sirged ei neid naljalt karda
Elu mõttetuse ees risti ette ei löö
Ükskõik et endast aru sain ma harva
Oli elu ikka üks ropp ja rõve töö
Sõnad: Herbert Roogmaa
kolmapäev, Veebruar 11, 2009
Punk on kuulaja kõrvades
Pilt uuelt ja viimaselt fotosessioonilt. Esimene ja viimane kord kui me kõik ühepikkused oleme. Fotograaf: Meisi Volt. Aga pealkirjaks uussõna, mis ajendatud sellest, et olen viimasel ajal kokku puutunud mingite kližee arusaamadega, et üks või teine bänd teeb punki. Punk paistab olevat täielikult kuulaja kõrvades... no mis teha, isegi kui ei tee punki. Mis on punk?esmaspäev, Veebruar 09, 2009
Ma olen testi andmetel see!
ÜLDINE ISELOOMUSTUSENTJ tüübil on loomupärased eeldused tööks juhtivatel ametikohtadel, organisatsiooni ülesehitamisel ning selle käivitamisel. Meeldib ette mõelda, koostada plaane, organiseerida konkreetse projekti teostamist, jõuda eesmärgile plaanipärase ning süsteemse pingutamise tulemusel. Ei salli korralagedust ja väheefektiivset tegutsemist. On visa, kui olukord seda nõuab. ENTJ tüüp arvab, et käitumine peab olema loogiliselt põhjendatud ning lähtub sellest põhimõttest ka oma tegevuses. Iga muutus elus tähendab muutust ka tõekspidamistes. Intuitsioonist on tingitud tema intellektuaalne uudishimu, huvi uute ideede vastu, teoreetiline mõtlemine. Oma entusiasmi ja elurõõmu pärast võib ENTJ tüüp tunduda pealetükkivana lähedastes suhetes. Ta hindab iga kokkusaamise rõõmu, eriti suheldes partneriga, kes on valmis esitama väljakutset tema ideedele. Sarnased südamlikud seisukohtade vahetused - see on tee siira kiindumuse ja suhete süvenemise suunas. ENTJ tüüpi inimene on harva rahul tööga, mis ei nõua võimaluste taju, intuitsiooni. Probleemid ergutavad teda tegutsema. Seetõttu ta ongi sageli juhtival ametikohal, ellu viimas uusi lahendusi, teostamas midagi uut. Nähes asju terviklikult, ei omista ENTJ tüüp sageli detailide tähtsust. Seepärast vajab ta enda kõrvale reaalsustajuga inimesi, kes on kahe jalaga maa peal ning suudavad tähelepanu ka detailidele pöörata. Oma juhiomadusi realiseerib väga erinevatel aladel, näiteks sõjanduses, äris ja majanduses, haridus- või riigivalitsemissüsteemis.
ESMANE MULJE
ENTJ tüüp on tugev, vastutustundeline ja uhke selle üle, et maailm teab sellest. Ta võib tunduda mõneti julmavõitu ja vahest ka kannatamatu, kui miski tundub tema jaoks igavana. Talle meeldivad sõnalised kokkupõrked ja ta on võimeline kiiresti viima kõneluse üle vaidluseks kuni võiduka lõpuni.
SUHTLEMINE
ENTJ tüüp on sageli oma kõnedes üsna täpne ja selge, arukas ja valitseb sõnu. Talle meeldib kõiki ja igat ühte kaasa tõmmata teravmeelsetesse nöökimistesse ja hindab inimestes võimet lülituda sellesse mängu. Sageli paneb ENTJ tüüpi inimest imestama, et tema innustatust mingi seisukoha üle võetakse kui raevu või püüdu vaielda. Ta nagu ütleks, "Kui sul on siin liiga palav, hoidu kõnelusest eemale".
MIS ON ARMASTUS
Armastus suurendab minu võimu, mõjuvõimu ja saavutusi.
SEKS JA LÄHEDUS
Nagu ka kõik ülejäänud, see on põhjus juhtida ja õppida. Andke sellele tüübile võimalus muuta kõige intiimsemaid hetki koosõppimise põhjuseks tänu loomingulisele juhtimisele.
FINANTSID
Sageli ENTJ tüüp käsitleb üsna hästi raha. Tihti ta lihtsalt geniaalselt manipuleerib finantsidega, kui on vajalik saavutada teatud eesmärki. Kõik raharingluse faasid - see on vaid veel üks viis mõõta elu ja ENTJ tüübi elu. Edu rahalistes asjades tema jaoks on piisavaks tõendiks kompetentsusest.
KONFLIKT
Konfliktid võivad olla ENTJ tüübi jaoks dünaamilised ja loomingulised. Täpsemalt, see, mis paljud nimetavad konfliktiks, ENTJ tüübi seisukohalt - lihtsalt "palav vaidlus", millest, võimalik, et mõlemad pooled võivad välja tuua hulga tõsiseid loomingulisi õppetunde.
KOHUSTUSED
Kuigi ENTJ tüüp võib püüda neid üle vaadata, oskuslikult manipuleerides sõnavaraga, tervikuna ta tajub kohustusi kui täiesti objektiivset fakti, millesse tuleb suhtuda täie tõsidusega. ENTJ tüüp on võimeline võtma enda peale isikliku vastutuse lubaduste täitmise eest.
VANEMLIKKUS
See on põhjus koos õppida ja töötada. ENTJ tüüp esitab lastele väljakutseid iga päev ja seega loominguline kasv ja areng on lõpmatud. ENTJ tüüpi vanema and oma lastele peitub selles, et lastest saavad sõltumatud vanemad, sest neile esitati alatasa väljakutseid.
LEPINGUD
ENTJ tüüpi pigem erutab lepingu vorm, kui sisu. Millest selles räägitakse? Mida see tähendab? Kuidas seda täita? Millised verstapostid on olemas, et mõõta edusamme? Millised sammud saavad olema ettevõetud peale lepingu täitmist? Sellised on mõned lõpmatust küsimuste seeriast, mida esitab ENTJ tüüp täpsustades, vaidlustades ja, lõpuks, täites lepingut.
SUHETE LÕPETAMINE
On ilmne, et suhted jõudsid lõpule kui kõik võimalused õppida on ammendatud ja on aeg liikuda edasi. Kui see toimub, ENTJ tüüp võib tunduda südametuna, mittearmastatuna ja mittehuvitatuna, kuna tal on kalduvus objektiivsusele suhete lõpetamise arutelus.
STRESS
ENTJ tüüp kihutab mõõda elu edestades iseennast ning aegajalt teeb kiireid otsuseid et kiiremini saavutada soovitut. Vahest on talle vaja meelde tuletada et tasuks peatuda ning ära kuulata teisi. Kangekaelne ja mitte eriti tundlik ENTJ tüüp sageli jääb ükskõikseks nii ümbritsevate kui ka iseenda tunnete suhtes. Olles haaratud sooviga saavutada edu ja väsimatult jälgides kuidas jooksvad toimingud kajastuvad lõppresultaadil, ENTJ tüüpi ei iseloomusta paindlikkus ja diplomaatilisus kui ta kohtab takistust oma teel. Ta ei omista erilist tähtsust ilmalikele kõnelustele ja muudele tavadele kui resultaat on käe ulatuses. Sageli ümbritsevaid solvab selline ühiskondlikke normide ja tavade eiramine. Kui ENTJ tüüp tajub, et situatsioon väljub kontrolli alt, temas kasvab vajadus viia alustatu võiduka lõpuni. Stressi arenguga teda haarab pealetükkiv seisund „ma pean, mulle on tarvis“. Püüd iga hinnaga kontrollida asjade olukorda väljendub hüperaktiivses käitumises. Ta püüab vältida seesmist abitust ning ebakindlust laskudes igapäevastesse pisiasjadesse: loob korda, teostab suuri ja väikesi arvestusi. Iga hinnaga vältides süüdistusi läbikukkumistes ta ei ilmutagi täiel määral oma kompetentsust ja võimeid. Paradoksaalne, kuid just nimelt kõrvale kaldumine pisiasjadele segab ENTJ tüübil täitma oma põhikohustusi ning takistab eesmärkide saavutamist.
KUTSESUUNDUMUS
ENTJ tüübil on intuitiivne taju (N) ja mõtlejatüübi (T) otsustusviis. Seega ENTJ tüübile on iseloomulik intuitiivne tajuviis koos loogilisele analüüsile toetuva otsustamisviisiga. Keskendudes võimalustele, teoreetilistele seostele ja abstraktsetele kujunditele käsitab ENTJ tüüpi inimene kõike objektiivselt. Tema maailm koosneb valdavalt teoreetilistest teadus-tehnilistest probleemidest. Seepärast peab ta olema loogiline, taiplik, nupukas. Tema võimed avalduvad kõige paremini muidugi aladel, mis huvitab. Olgu see teaduslik uurimistöö, matemaatika või mistahes muu valdkond, kus ta saab midagi uut välja mõelda. Siit on näha, et ENTJ tüüp sobib ilmselt intellektuaalse kutsesuundumusega koos kõigi selle juurde kuuluvate valdkondade ja õpitavate erialadega. Näiteks uurimistöö mitmesugustel aladel, arvutiasjandus, juura, samuti inseneriteadused, mitmesuguste süsteemide väljatöötamine, projekteerimine, nõustamine. USA-s asuva psühholoogiliste tüüpide kasutamise keskuse andmetel on antud tüübi esindajate seas iseloomulikumateks elukutseteks advokaadid, mänedžerid, brookerid, administraatorid (arvutisüsteemid ja haridus), teadlased.
PÕHIVÄÄRTUS
Õnnestumine ja edu.
ENTJ TÜÜBI TUGEVAD KÜLJED:
– praktiline mõistus;
– ettevõtlikkus;
– optimism, uue adekvaatne taju.
ENTJ TÜÜBI NÕRGAD KÜLJED:
– kalduvus kulutada oma jõudu pisiasjadele;
– nõrk esteetiline maitse.
SOOVITUSED ENESEARENDAMISEKS:
– loomupärasele võimele näha seda, mis on ebaloogiline ja vastuoluline,
vajaksid täienduseks oskust tunnustada teiste ideid ja vaateid,
oskust avaldada kiitust;
– õpi toime tulema pinge- ja stressisituatsioonidega, vältima
enesepiitsutamist.
laupäev, Veebruar 07, 2009
Parm-punkaritest saavad drum´n´bass´i maskotid...
Portaal 24tundi.ee reklaamib selle pildiga üht drum´n´base üritust, vaatake kogu huumorit SIIN. Kõik kes rohkem/vähem Pärnuga seotud tabavad hoobilt, kes on uus trummi ja bussi maskott...reede, Veebruar 06, 2009
Hüplik ülevaade toimunust
