Kolm päeva Rockiklubis

Reedel siis seekord selline üritus, tulge kaema :)

1. Möödas on kolm päeva Rockiklubis, alustan esimesest

Neljapäev - DND plaadiesitlus - Aides alguses mind absoluutselt ei lummanud, kuigi kunagi Tik Taki laul oli päris äge. Nüüd aga oli lihtsalt kastraathäälte mitte kokkusulamine laval koos sisuliselt olematu kitarrisaundiga. Need kitarride ja bassi vilistamised ja dilei taimingu keeramised koos sellega kaasneva müraga ei veena kedagi. Sisuliselt mõjub see täiesti tavalise tühikargamisena, ansambel Smõuk suutis mu ükskord sellega suisa vihale ajada. See ei ole kindlasti mitte lahe vaadata ega kuulata, teha ilmselt on eriti äge... Peale pisukest kastraatsoojendust astus üles migratsiooni-indie pioneerid Inglismaalt. Esimesest laulust viimaseni teadsin kõiki laule ja sõnu... uskumatu ja esimest korda laivil. DND üllatas esiteks helipildis kui ka lavalises olekus... eestlane laulmas aktsendita inglise keeles ja pillimeeste väljapeetud rockstaarilik karismaatika. Absoluutselt uskumatult hea kontsertielamus, kuigi lisalugu ei tulnud... uus LA-st pärit trummar mõjus ehk tört ebaveenvalt, sest plaadil mängib teise stiiliga vana trummar. Aga samas kõik muu oli lihtsalt perfektne. Üks parimaid kontsertelamusi sellel aastal. Kaega aga DND-d ise SIIT. Otsa tuli The Belka... Kukkuvad Nired oli meeldiv üllatus, muidu kulges kõik tavalises võtmes. Kuna heli keeras võõras tüüp, siis ka The Belka sai endale uue kõla, mis aga polnud sugugi halb! Muide rääkides DND lauljaga on nüüd asi suure hüppe teinud sinnapoole, et meie esinemine 2010 20. mail Londonis ka teoks saab... Paul Sallax, Rob Howard ja teised seal resideeruvad emigrandid, olge siis valmis! Muide DND laulja rääkis ka sellest kuidas nad teeseldes ajalootudengeid illegaalselt Inglismaale milleeniumi alguses läksid ja viimase viie naela eest ajalehed ostsid, et tööd leida 24 tunni jooksul. Kuidas elasid telgis, sittusid tanki kollektsionääri tankitornis olevast ohvitseri luugist sisse. Kui T-34 hakkas juba ilgelt haisema siis kolisid nad Panzer 4 otsa. Kuidas ennast nullist üles töötati ja lõpuks Londonisse jõuti... Mihkel Raual polnud oma raamatus midagi rääkida nende stooriga võrreldes. Selle kõige juures olid nad väga sõbralikud tüübid.

Reede - Video Videvik - tegime siis taaskord ühe videodisko, mis seekord läks ikka väga diskoks. Tantsu sai lüüa ja koju alles hommikul, sest pidu läks ikka päris karmiks. Nüüd peaks tõmbama juurde 90 diskohitte, sest nendest tundub meie kavas olevat suurt puudust. Väga vinge oli!

Laupäev - Hooaja lõpetamine ehk JSMiga üle nelja kuu Pärnus - Pärnu Rockiklubi on halva saundi poolest ammu tuntud... eelmisel aastal 1. novembril oleks ma laval peaaegu kokku kukunud monitorist tuleva vile pärast, see oli nii hull. Seekord otsutasin helipildi parandamise nimel teha väikese pingutuse, nimelt lasin välja tõmmata monitorides kõik peale vokaali (kahjuks kadus ka vokaal kuidagi sealt) ja laval panime võimud nii vaikseks kui võimalik. Mina teist kitarri näiteks enam ei kuulnudki. Niisiis esimest korda ülivaikse lava saundiga tegime me väga hea heli ja ainsa vilistamise vaba seti terve õhtu jooksul. Väidetavalt vedasime lauluga ilusti välja... kuigi eriti ei kuulnud. Kõik läks hästi, kuigi rahvas oli väga tuim, aga terve õhtu jooksul oli meie ajal kõige rohkem inimesi saalis. Kahju, et nii palju jubedat punki sellele õhtule oli topitud. Peale meie oli kõrvale okei ka Itch, meie kaastöölise Thomatheus Buck´i projekt. Saundiliselt peetis ülivaljuks pandud monitorid ja ühe laulja lahetsemine mikrofoni käsitsemisel mille tulemusena publiku kõrvad said ikka ja jälle proovile pandud vilega. Ja naised peaks silmas pidama, et kui nad kahekesi laulavad siis mõlemad ei saa olla esilauljad, see üksteise ületamine karjudes viis selleni, et vahepeal oli asi juba jube. Ja kui karjuma hakata, siis peaks laulja tõmbama ennast mikrofonist natuke eemale. Aga kidrasaund oli Danila Brutaloffil väga äge ja Thomatheus kidrakäigud täitsa toredad, hakkasin paralleele tõmbama juba DND´ga. Kuigi naiste laulmise peaks ikka läbi mõtlema, kas kaks konkureerivat esilauljat on hea. Äkki peaks ühest bäki tegema. Kokkuvõttes oli aga Itch esimest korda kõlama ennast saanud ja toores helipilt kaduma hakanud. Koju sain pool 4.

251

Sellel reedel siis ootame Teid järjekordsele Video Videvikule, mis jääb ka selle hooaja viimaseks. Eks näis kas ja kuidas sügisest jälle, Rockiklubis on natuke keeruline võib-olla jätkata.

1. JSMi laulule "Meie aja kangelased" video filmimine on jõudnud staadiumisse, kus vaid trummar on veel vaja üles filmida, ülejäänud asjad on kõik juba üles võetud. Loodetavasti ilusad ilmad ei hakka montaaži segama ja saab asjaga varsti ühele poole. Kindluse huvides üritasin filmimisest maksimaalselt seekord osa võtta, et tulemuse puhul ei peaks kellegi teise peale näpuga näitama ja et kaadrid mida silmas pidasin ikka oleksid täpselt õige nurga alt ja valgusega. Nii ma siis vehkisin prožektoriga, näitlesin ise, tõstsin rekvisiite, jälgisin kaamerat ja genereerisin ideid. Märdi kelder sobis võtteplatsiks ideaalselt, sest sealt leidis alati käepäraseid asju, mis hädast välja aitasid. Eks näis mida montaaž endaga kaasa toob...

2. Andsime JSMiga toreda kontserti Tõstamaal, kus ettenähtud 30 minuti asemel tegime terve tunni ja lisaloo ka otsa. Täitsa tore, tundub et nüüd rohkem kui varem on muusika küps mingi konservi kujule viimiseks ja 40 loo kandis annab juba ka midagi valida. Keset laivi lõpetas oma töö Githa Glow GT 10, ehk efektiplokk, mis saundi teeb. Kahjum küll 8000 krooni, kuid mis saab laividest... see on küsimus... Ise ma arvan, et kuna garantii kehtib, siis peaks ju olema igati õigustatud asendusploki saamine. Eriti kuna see väga korraliku asjade hoidja enda süü ei tundu olevat!

3. Pärnu linn otsustas bussiliiklust kahandada, eilses lehes Pärnu oli sellele pühendatud terve tagakülg. Lehekülg jagunes kolmeks rubriigiks, liin (marsruut) - muudatus - alternatiiv. Kusjuures 3/4 ei tundunud alternatiivi olevat - eriti kui arvestada pakutud alternatiivi, et Vana-Pärnust Uus-Saugasse hakata kõndima. Minu arvates on see bussiliikluse logistika ammu ajast ja arust, tegelikult peaks bussiliikluse muutma ringlevaks nagu Tartus ja see lahendaks paljud probleemid. Praegune ürgne, mu mäletamist mööda 70ndates pärist sõiduplaan nõuaks ammu ajastukohastamist. Eks tuleb rohkem rattaga sõita ja taksojuhtidel rohkem tööd... sest õhtused viimased ringid võeti kõikidel liindel maha! Pole midagi uut siin Pärnu päikese all, sama sitt imbub erineva nurga alt alati. Olgu selleks siis näiteks normaalse elurütmi häirimine ja transpordivõimaluste kadumine. Okei, suvel kõnnid jala, aga talvel Raekülast Vana-Pärnusse???

4. Inimestega on veider suhelda, üks ei suuda olla motiveeritud oma tööd tegema ja teine vireleb arengupeetuses.

Üks kaks kolm, kaks kaks kolm - naised!

Lugesin vahepeal läbi Pantokraatori "Valge raamatu", kuulasin ka plaate. Ausalt öeldes olen viimase plaadi (Tormidesööjad) lummuses, mis oma olemuselt on küll otsatult sarnane Dagö´ga, kuid küllaltki draivisem ja vingema elektroonikaga. Just plaadi avalaul "Metsavaht" on hevima Dagö sünonüümiks igati paslik. Plaadil on aga palju häid laule veel. Kahjuks vanemat materjali kuulates pean ütlema, et need on ikka kordades erinevad uuest üllitisest. Varasem materjal on ehe etno, nüüdne Pantokraator on aga tuntavalt liikunud Dagö kõlapildi ja kontseptsiooni suunas. Küll on aga minu jaoks veider, et PantokrAATORi pillimeestest 3/4 on TerminAATORi pillimehed. Mingis plaanis võiks Pantot kutsuda hellitavalt siis Terminaator feat Lauri Saatpalu. See selleks mehed on siiski oma võimete kõrgusel ja tulemus on väga vinge plaat... hea et Dagö läbi ei saanud selles mõttes!

Viimasel ajal vaatasin ka mitmeid filme, mida Teilegi soovitan:
Choke - täitsa nitševoo, aga kui ei vaata pole midagi kaotanud... jäi äkki arusaamatuks ja tüütuks isegi natuke. Aga tore ikkagi!
The Wrestler - tõsiselt vinge film, palju huvitavat mõtteainet.
Static X "Where the hell are we and what day it is?" - ülivinge dokumentaalfilm Static-Xi tegemistest ja tõusmisest selleni, mis nad täna on.
Gran Torino - ka üks väga hea film, mida soovitan kindlasti vaadata!
Y Tu Mama Tambien - mehiklaste väga lahe komöödia, mis tegelikult küll kurva lõpuga. Aga meenutab siukest räiget Rootsi pooldokumentaali võtmes neiked stseenidega rõvetsemist. Aga point on ju siiski olemas... päris pull ka.
Slumdog Millionaire - hea film aga kas nüüd just nii hea, lõpp oli eriti mõttetu... lahja. Ei saand selle kultusest aru!

Argipäeva filosoofia:

Kinnitasin eile avalikult, et üks tüüp on täielik idioot. Vastuseks sain aga lause: "Tegelikult on ta täitsa normaalne." Kerge analüüsi tulemusena sattusin sellest lausest totaalsesse segadusse, sest kui ta tegelikkuses ilmneb idioodina, siis ei saa ta ju reaalselt (ehk tegelikult) olla normaalne. Tegelikult on ta ju see, millena ta meile tegelikult näib, järelikult ei saa öelda fiktiivse ja tuletatud normaalsuse kohta, et see on tegelikult. Siit omakorda tuleneb see, et kui ta ühes hetkes on inimene idioot, siis ta ongi idioot, samas ilmnedes normaalsena normaalne ja teisipidised variandid ei ole tegelikkuses võimalikud. Järelikult ei ole inimese loomuses mingid subkarakterit, et tegelikult normaalne ja lihtsalt vahel idioot. Inimene on vaid hetkedes kas idioot, normaalne või siis mida iganes. Seega inimesele ei saakski anda lõplikku ega täielikku hinangut, kas ta tegelikult on idioot või normaalne. Küll aga on idiootsuse ilmnemisel tulutu väita, et tegelikult on ta normaalne. Normaalsusega pole siis midagi pistmist, veel vähem tegelikkusega. See hinnang koorub tihtipeale järeldusest, mille taga on normaalsuse ja idiootsuse esinemissagedus. Mida rohkem normaalsust seda tõenäolisemalt normaalne, idiootuse puhul idioot. Sellist hinnangut aga ei tohiks teha, mis looks üldkehtiva kirjelduse - inimesele tuleks anda hinnang igas situatsioonis sõltumata eelmistest ega vastavast esinemissagedusest. Siit saaksime ka vastuse igivanale probleemile, kas inimene on oma loomult hea või halb...

Pärast selle monoloogi esmakordset ettekandmist ja hilisemat ümberjutustamist saatsid mind vaid hämmingus pilgud - ei saadud vist aru või ei omanud tähtsust!

Kadunud trükkimatusse

Seoses majanduslangusega sellel aastal plakateid ei trükkinudki, sest 25 kroonise plakati tegemine oleks olnud asjatu kulu. Selle asemel hoopis kasutasime webikeskkondade ja ajalehe abi reklaamiks. Toimis ilmselt küll - paar kohta on veel vaba. Valga retk on mõlemal eelmisel korral olnud väga võimas, samas kui viimase aasta Lelle Alternatiiv jäi lahjaks. Valga retke võlu ongi ilmselt see buss kuhu kõik need erinevad 53 inimest on kokku tuubitud ja sõidu lõpuks kõik sõbraks saavad ja ühte õlut joovad.

1. Eelmise nädala retkel sõnnikulaotusest aroomikülasesse maakohta sain päranduseks kuhjaga ideid, mida oma taskumärkmikusse vorpisin kohe. Nüüd siis katsun täna Märdi keldrist kohandada võtteplatsi ja algab JSMi "Meie aja kangelaste" video tegemine. Katsun seekord kunstilisemalt läheneda, sest arvestades tehnoloogilist, oskuslikku ja loomingulist puudujääki meie filmikompaniis, siis peaks selle kunstiga tasa tegema. Järgmisel nädalavahetusel tahaks hakata ka The Belka tribüütloo "Hirm" lindistamisega peale. Seekord teeme siis uue katse Helikonservis - Kivi juurest kaasa toodud viimase singli kõlapilt loodetavasti suudab Laurit orienteerida ja midagi hullu ei sünni. Viimane lugu oli juba see, mis minu peas oli kõlaliselt JSM, kahju oleks regresseeruda nüüd.

2. Rabarocki päevakava tekitas aiataga kuulajas suurt rõõmu, sest ma saan minna kolmeks järjestikkuseks bändiks kohale: Velikije Luki, Static X, Pantokraator. Anthraxist ei hooli, seega minu jaoks oleks Rabarocki tipphetk siis need esimese päeva kolm järjestikkust bändi. Avastasin, et Ruisrockil esineb Disturbed ja Slipknot, pilet 65 EURi. Aga sinna peab ka kuidagi saama ja seal elama... aga samas kui nad eraldi esineks siis maksaks ka pilet ilmselt vähemalt 500 vms. Selles suhtes väga hull polegi ja äkki retke mõttes isegi lahe. Huvitav mis selle aasta Lelle Alternatiivist saab kui valitakse ainult 17 bändi esinema... elu näitab, et need kreisid ideed ei toimi alati teab kui hästi ja 2007. aasta oli ilmselt parima organisatoorse küljega... see vaba vuudstokilik õhkkond aga kadus nagu noaga lõigatult eelmisel aastal kui turvamehed isegi oma sööki sisse ei lubanud ja sitad kardaanibändid öösel und rikkusid. Süüa ei saanud ja õlle hind tõusis tundidega. Ja kui meid valitakse ja mingile debiiliku ajale pannakse, siis mina küll keeldun!

Head rahvusvahelist kätehügieeni päeva!

Pildil aga sootuks ebahügieeniline auguga sokk, mis kuulus ühel kenal kevadpäeval Veikole. Ma kaunistasin selle kiirelt smailikesega.

1. 16. mail peame jälle Valga Retke, sedakorda juba kolmandat! Majandussurutis ikka surub küll, bussifirmad hinda alla ei ole lasknud, aga raha on inimestel vähem ja seepärast on ka huvi väiksem. Selles mõttes, et eelmisel aastal toimunud tohutut tormijooksu ei ole, aga samas on lootust buss täis saada. Kogemused näitavad, aga et ükski aasta ei pea paika mu kalkulatsioonid, et mis bändiga võiks hordid kaasa tulla, eelmisel aastal vaatasin, et Scansil on Orkuti kommuunis palju liikmeid, eeldasin et ka fänne. Lõpuks aga selgus, et see vist põhinebki spämmitud sõprade listil, kes aga reaalset huvi bändi vastu ei tunne. Vähemalt nendega koos Valka ei taha sõita ega tunne mingit missioonitunnet. Sel aastal aga loodetud metalcore´i populaarsus Ann Mavericku näol ka ei toiminud. Kahjuks. Aga samas olgem optimistlikud ja vähemalt on pressiteade kaunilt ilmutatud, kaeda saab seda SIIN .

2. Ei tea miks kevad küll paljudel katuse sõitma ajab. Aga tõesti tundub, et paljudel justkui on väga raske aeg. Selle peale hakkasin Freudi "Inimhinge anatoomiat" lugema, et siis kõikide nende vaimust vaevatutega suheldes ikka midagi aru saada. Tegelikult siiski siirast huvist, samal ajal aga jagan välja Dostojevski "Inimene on saladuse". Ja ma muretsen, et üks hea semu peab ennast anti-depressantidega turgutama... karm!

3. Niisiis nüüd on meil oma rannatooli äriga koht olemas, Las Vegase varemetest linnulennult mere poole. Täna lähme Kaspariga juba toole pimpima, plaanis on neist istumiskõlbulikud teha taas. Nii et sel aastal siis esimest korda mini-ettevõtjatena super-joodik Märdiga kahasse Rannas aega veetmas ja varandust kokku ajamas. Tegelikult tahaks teenida piisavalt, et saaks stuudios vähemalt vähe rohkemate lugudega EP ära teha. Nii väga on meil vaja tegelikult midagi asjalikku saada kettale. Selleks peab aga lootma, et suvi on kaunis ja majandussurutis toolil istumist liiga ülejõu käivaks ole muutnud.... aga eks siis tuleb hinnas mängida. Igastahes on ostapbenderluse nurgakiviks Märdi ema annetus toolide näol, ülejäänu tume tulevik. Ootused on õhus!

Kultuurne nädalavahetus

Adoline tegi pildi sellest, kuidas ma 1. mail pimestatuna päikesest ja läikiva ekraaniga arvuti abil üritasin õhtuks saada vingemat foto esitlus programmi ja aeg seal all näitas, et alla laadimise lõpuni on neli päeva ja kolm tundi. Kimbatus missugune! Peale selle põlesin ma Liivakas toimunud traditsioonilisel 1. mai punkkogunemisel natuke ära - õhtu meik nägi ette punast laupa ja põsesarnasid.

1. Nädalavahetuse muusikaelamused siis ansamblitelt Joseph Inch, Mai Skizo, The Belka, Shanon.
JI - harilik metalcore ei oskagi midagi öelda, ei saa aru temaatikast.
MS - teine kontsert, tunda oli et bäkktäkkidega kokku mängimine oli selline libe ja kohmakas vahepeal. Trummari fäänts komplekt oli lahe, lahedam oleks kui kõik see oleks omanud ka praktilist väärtust ja trummar oleks kõike osanud kasutada. Aga visuaalne efekt oli tõesti hea, mitte ainult trummar aga ka teised liikmed. Muusikas kaldus nagu Aigro brothersile iseloomulik ikka, sinna ühte temaatilisse auku minema ja seal omas mahlas siplema. Aga mahl on sõnade ja musa poolest küpsem kui Tuberkuloited oli... oleks Tuberkuloitedis ka nii ilus laulja olnud kui Mai Skizol, siis hmm ma võib olla nii ei räägiks :)
TB - Nje rõba nje mjäsa. Nüüd tunduvad ka uue plaadi lood päris karmid, kuigi vanade hittide "Kõhn Pihlak", "Ärge tapke mu ema", "Mul on veel veini" ja "Anna minna" kadumine aktiivsest repertuaarist on tuntav kaotus, kaotus sellele joobunud publikule, kes tahaks head kütet saada. Võit neile, kes tulevad Marvini pillimängu nautima või siis intelligentsemat muusikalist kogemust otsima. The Belka publik otsib ikkagi raju möllu ja rõvedat pulli, mida tõestabki see, et 12 kuud raiub ennast muusikalise elamusena väga tugevalt teistest lugudest üle. Samas omast käest teada, et vanade asjade mängimine on paras tüütus, aga samas uue materjali peale vaadatakse alati viltu. JSMi raudvaraks sobib igale kontsertile vaid see, mis on lindis... inimestele nagu meeldib see kui nad saavad kaasa laulda ja teavad lugusid. Nö "turvahiti" sündroom!
Shanon - ma polnud nõus selle asja eest maksma, seega tungisin Beach Clubist pinkide vahelt Kuursaali. Kokku kuulsin mingi nelja lugu äkki... Tulles just ikka tõsiselt võetavalt rock-kontsertilt siis Shanon mõjus nagu lödisev sült plekk kausis. Värises ja värises, maitses ka enam vähem, aga sült jääb ikka süldiks. Tempodega 90 kanti ja ülevõimendatud vokaaliga (mille sõnadest aru ei saand) ja jubedalt kokku surutud ja maha keeratud kitarridega uus haip rocki kultus suutis keskealised tantsima panna küll... aga need samad tantsiksid ükskõik mille järgi. Ja siis see "Suve valgemal ööl pole tarvis tähti mul lugeda..." laulu ajal siis saabus suur eufooria. Väga hea tämbriga laulja on see tüüp ja vahvalt lühike ka lava pealt raske isegi silmata. Bassimees oli ka ilgelt pisike pikajuukseline tüüp. Aga see Pealtnägijast teada pettur-ärimehest kitarrist on tõelise ättituudega, siuke eriti üleolev. Kusjuures selline sündroom kummitabki ainult kitarriste ma olen tähele pannud... ei teagi miks, aga tean paljusid bände, kus on samasuguse poose suhtumisega tüübid. Ka noortes bändides, järelikult kutsehaigus. Kokkuvõttes ei midagi erilist, õlu oli ikka maitsvam ja süveneda ei viitsinud. Lahjaks jäi, ma ei saa aru miks siuke saund... Samas Kuursaal ongi ju kohutava heliga koht alati olnud!

2. Käisin ka teatris Urmas Vadi kirjutatud "Ballettmeistrit" vaatamas. Küün on muidugi nõme koht, sest ma vihkan seda istumist seal, kui ennast liigutad siis kogu see installatsioon kuhu istekohad on rajatud möirgab kriuksuda ja koliseda. Jube piinlik on siis. Eniveis oli Vadi kirjutatu siuke Kivirähule sarnane ajalooline jant... hmm aga detaile oli kogutud erinevatest kohtadest: näiteks Tahkuranna rahva riiete mustri sisse peidetud Šveitsi panga koodid meenutasid Prison Breaki ja aeg ajalt oli tunda ka Allo Allo mekki, eriti peaosalise õrnusstseenides ühe madaamiga. Aga nalja sai ja miskipärast ma arvan, et Vadi sai innustust meeste tantsupeolt vms... Väga vahva tükk oli, soovitan kõigil kindlasti minna!