Jaanipäev Hiiumaal, haigena 48 tundi magamist, kaks päeva surfilaagris Kablis, neist ühel päeval ka esinemine. Päris väsitav tõesti :)Mediteerisin asjade seisu üle minu ümber, tundub nagu oleks parasiitide keskele sattunud - kõik ootavad sult midagi, kõik tahavad midagi, aga vastu saab harva midagi. Pakuks siis keegi kunagi sulle endale mingit võimalust, et vat tule ja ole kuskil ja tee midagi. Suht mõttetu on hunnikule inimestele leida tegevust kui sa ise midagi vastu ei saa... Siuke ära kasutatava tunne on, et alles siis joostakse kohale, samas ei kutsu keegi sind ennast kunagi kuskile. Kõik on oma mõttetus mullis valmis vaid ekspluateerima seda mida pakutakse, ise ei leita midagi. Okei, leitakse seda lamedat tiksumistn ja tinutamist, mille väärtus ongi suvalise idioodi juurde rahvapüha pidama minemine. Midagi lahedamat ju ei suuda genereerida. Küsimusele, et mis siis nüüd teete vastatakse, et lähme sinna, aga sind ei kutsuta. Samas kõik tahavad tasuta igalepoole saada ja teada mis sa teed... inimesed, kus Teie ajud on? Hakkame kõik nüüd ilusasti elama, ühed oma pisikeses maailmas ja teised tegudel, ilmselt peaks loobuma terve persetäie inimeste tagalohistamisest. Suht mõttetu hunnik inimesi, kelle väärtus taandubki ehk sellele, et mõnikord koos tina pannes saab pulli... paaril on ehk mingi teine mõõde ka, aga suht selline mitte midagi ütlev ühte auku tampijate kaader...



