Oh püha uskumatust

Viimase aja peamine tegevus on olnud kooli reklaamiga tegelemine. Eile tipnes see siis päeva veetmisega Suunaja messil. Arusaadav, miks kutsehariduse maine madal on, vaadates seda millised esindajad oli välja pannud Pärnumaa Kutsehariduskeskus, ei tajunud ma kordagi seal mitte midagi tõmbavat, intelligentset ega vajalikku. Suvalised töllakad aelesid ringi, mängitasid kaasa võetud muusikakeskuse kõlaritest mingit erilist paska (kusjuures saalis mängis ka korraldajate poolne muusika) ja katsusid muidu igati adekvaatselt töllakast rullnoka arhetüübile vastata. Mõni nimetab seda popiks ja noortepäraseks, sest selline kuvand lahedatest meestest jõuab noorteni, kuid reaalsuses siiski selekteerib see välja normaalsed inimesed. Tühja pilguga vahtivatelt rullidelt ei kaaluks isegi küsima minna asjakohaseid küsimusi. Esinduslikkus võiks vähemalt ju messil tagatud olla. Kusjuures suvaliste idiootidena suutsid näida päris mitmed koolid, kaasaarvatud mütsid kuklas ringi aelevad ja verbaalselt lägastavad Sütevaka õpilased. See oli nagu üllatav, et kui Kutsehariduskeskuse tüübid juba hommikust suutsid hiilata oma olekuga, siis keskpäeval saabus mingi täiendav vägi sütevakalasi, kes kibekiirelt ise hiilgama hakkasi. Reklaam on erakoolile väga oluline, kuid kas hariduse müügiks peab asja labaselt ja läbustavalt ajama. Ennist peeti Sütevaka õpilasi linnas teiste noorte poolt ülbeteks ja nohikuteks, aga seda ilmselgelt seepärast, et kogu üritust ei reklaamitud hipi-läbuna, vaid kool mõjus asjalikuna. Aga noh noored ja rumalad, aga pead ometigi võiks ju kogenematumat keha suunata.

1. mail tuleb jälle kultuslik ja neljandat aastat toimuv Pärnu bändide Valga retk. Sellele mõeldes ka pilt, kuigi me nii haardkoor bussiga polegi sõitnud. Esinejad on juba selgitamisel.

1. Külastasin eile Bonzo kontserti, polnud varem kuulanud, süvenenud ega esinemist kaenud. Esimese korra kohta oli väga võimas. Jätkuvalt süveneb mu arust vajadus Autoriõhtutega jätkamiseks. Peaks uurima, kas ja kuidas seda olukorda lahendada, sest kõik eelnevad jäid ju tegelikult kergelt miinusesse. Aga väike vaheldus Pärnu duubeljazzimisele oleks vajalik, sest mind on juba ammu ära tüüdanud Ippanema tüdruku laulmine ja muidu haltuuramekiline Jazz´i sült. Aga moes on, mis teha :) Hakkasin tajuma ka koolkonnale omaseid sarnasusui - koolkond Tõnu Timm, Jaan Sööt, Bonzo, Riho Sibul jne.

2. Tahtsime JSM-iga teha aasta Pärnu esinemiste vabalt, aga kuna meid valiti võib olla sajandi olulisimale kultuurisündmusele - Rahvusvahelistele Hansapäevadele esinema, siis teeme kompromissi ja oleme ka Pärnus korraks. Lisaks sellele leidsime endale uue sõprusbändi Leinapeni, Viljandimaalt pärit bänd, kelle looming ka tugevaid mõjutusi saanud eestikeelsest minoorsest rockmuusikast. Kusjuures ma hakkan mõtlema, et äkki võiks see stiil kuidagi formuleeruda ja võib olla on meil isegi mõtet rääkida koolkonnast. Kuna sellist muusikat on juba peagi 30 aastat tehtud. Kõik nad esitavad erinevates vormides muusikat, mille alatoon on sarnane ja kõnekeel identne. Rääkimata ühistest lüürikaautoritest ja noorema põlvkonna kaverdatud vanema generatsiooni lugudest. Mulle hakkas see mõte kuidagi huvi pakkuma.

3. Viimasel ajal tundub, et uuest linnapeast Kivi(pallur)mäest on saamas ülidestruktiivne egomaniakk. Sildi all kaotada kõik vana teostab enese ideaale. Igasugused tooli keissid ja nüüdne tunnuslause vahetus. Olemasolev tunnuslause on nõme, aga veel nõmedam on vahetada see mingi uue debiilsuse vastu. Mis kuradi tunnuslauseid me üldse vajame. Siililegi selge, et see vaid meetod, millega jälle reklaamiinimestel on võimalik raha teenida. Pärnu suurim väärtus ei paikne ajaloos, et siin sündis Eesti Vabariik, inimesed elavad siin täna ja loodetavasti ka homme. Tunnus võiks olla üleajaline ja kehtida igas hetkes, mitte paikneda praktiliselt 100 aastat tagasi. Pärnu oli kunagi ka ülikoolilinn, seega võiksime ju eks- ülikoolilinnana läbi lüüa. Ja mis meil siin Pärnus siis seostub selle Vabariigi sünniga? See kompositsiooniliselt maitsevääratusena pargis paiknev trepikujuline butafooria, mille taustaks rõve nõukogude ühiselamu välimusega Pärnu Hotelli plafooniga majutusasutus. Sellisel juhul "Elan või ise", aga Jumal teab mis idioodi ajaloo vaimustusest nõretavat imagoloogiat ka meile vaja ei ole.

Isiklikuks minemisest ja muust

John Stuart Milli lugu "Maestro" oli selle nädala (15.-21. veebruar) Raadio 2 nädala demo. 18. veebruaril andsin Heidy Purgale ka pisikese intervjuu bändi teemadel. Esimest korda ei sõitnudki närvivapustus keskendumisvõimest üle, kuigi segase panemine käis vastastikku. Hea oli, et sai mainida maailma vallutajaid bände ja nendest erinemist, lisaks ka plaadile reklaami teha. Endiselt otsingutel, kuidas anda välja oma albumit. Seniks kuulake intervjuud saatest Pleier, 18. veebruar kella 17-18 vahel R2 järelkuulamisest.

1. Pärnus kui väikeses linnas on väga lihtne olla keegi, seoses väikese elanike arvu ja nö ajude väljavooluga, pääseb tegevuskraanide juurde erinevaid tegelasi. Pärnu väikese AaTomiku seiklused Pärnu Postimehe veergudel muutusid juba labaseks jandiks. Kogu lugu on muutunud ühe persooni lüüasaamise tragöödiaks ja tagasitegemise kantsiks. Väikese linna meedia, kes on enamasti konstantses talveunes, keskendub vaid artiklitele, mida neile ette söödetakse. Kahjuks ei kajasta keegi, et noortekeskuses on juba praegu prooviruumides uus tehnika ja kohe tuleb kokku noorte juhatus. Keegi ei kajasta seda, mis toimub, vaid seda, kes toimetas. Ja need väljaütlemised on ka nii kahtlased kommentaariumites ja artiklites, et ma isegi ei saa aru sellest inimesest enam... kuhu jäi see intelligentsus, millest kõik rääkisid.

2. Imelik aeg on, kõik on pingelised ja sada häda kummitab kõiki. Ja igasugust paska ujub pinnale viimased pool aastat, see on ikka täiesti kummastav. Hakkagi arvama, et planeetide seis lihtsalt on selline. Inimesed sellisel raskel ajal muidugi kurnavad teineteist täielikult ära, jagades oma muresid. Jagatud mure on pool muret, kuid muretule mure jagamine on nagu terve tõvestamine. Võta nüüd näpust siis kellele, see olukord hea on ja keda see õnnelikuks teeb. Lõppude lõpuks tsiteerides Villu Tamme klassikalist poeemi "Agul" aastast 1983:

Kassisitahaisu ja söetolmu sees

Oma väikse õnne leiab siin väikemees

Oma vana õnne leiab siit vanamees

Oma õnne oma õnne leiab igamees

Nii me siis rõõmustame ja õnnistame end ükskõik millise kassisita või söetolmuga :)

3. Risto kirjutas oma blogis 38+ juhtumist, mille tausta peaks ka valgustama. Tundub, et selle faktiga on väga mugav opereerida täpselt selles kontekstis nagu hetkel vaja on. 38 allkirja koguti Linnavalitsuse ja Seltsi palvel, et lõpetada tegevus fikseeritult ja korrektselt, ehk siis teisisõnu vajasid need osapooled teisiti arvavate noorte kinnitust ja fikseeritud hulka. Nende kogumiseks oli aga juhtumisi aega alla 24 tunni, mis tõttu teistes linnades paiknevad noored ei saanud seda allkirjastada. Lisaks sellele ei saanud allkirjastada prooviruumide kasutavatest noortest alaealised. Kalkulatsioonid bändide hulgas näitasid 80-90 proovitegija olemasolu. Kahjuks puuduvad andmed kui palju on neist täisealised, antud juhtumi puhul on tuletatav, et ca 40-50. Seega alaealisi 30, kellede puhul oleks pidanud kokku kutsuma lastevanemate koosoleku, mis oleks alla 24 tunnise ette teatamise puhul olnud põhimõtteliselt võimatu. Alaealiste hulgast aga oli kolm bändi (ca 10-12) inimest, kes ei saanud allkirja anda, kuid oleksid seda kohe teinud kui vaja. Lisaks sellele oli lisatud avalduse lehele neli nime, kes oleks saanud oma allkirja hiljem edastada kui vaja. Põhimõtteliselt andis toetus allkirjad väga suur enamus täisealistest proovitegijatest (ehk siis nn liikmemaksuliselt seotud kliendid). Kusjuures allkirjade kogumine oli viimane võimalus, mida tegelikult me keegi ei tahtnud. Sest sellele järgnenud personaalne survestamine on teada kõigile. Järjest nõuti seletusi, et miks sa andsid allkirja jne jne... Just seepärast noored ei tahtnudki oma nimesid kuskile panna, sest pärast seda läks kõik isiklikuks.

Maalt tulnud hästi hoitud Pärnu rockisaladus

Video siis ilmestamaks 4. punkti!

1. Niisiis oli Pärnu bändide järjekordne ülevaatus ehk Proovikas 2010. Vat seekord oli midagi mida oodata,sest esiteks juba võõrad bändide nimed, teisalt musikaalne mitmekülgsus. Õhtu avapauguks oli eriti mõnus Psychoterrori laadne tõeline punk bänd, mille puhul küll lavaline osa jäi puudu, sest ootasin ka terror-Freddyle omast lavalist destruktiivsust. Aga silmad kinni pannes oli piisavalt kõva musikaalse elamusena ka. Pärast seda sain veelgi suurema elamuse esimest korda kuuldud ja nähtud ansamblist Pssst! - siukest kontseptsiooni poleks ma küll oodanud. Terviklahendusena sõitis igasugusest punnitatud moodsast džässi tegemise vajadusest lähtuvatest bändidest julmalt üle. Teatraalsus ja loomulikult sõnades läbinud intelligentsus kaotasid selle jubeduse, mis enamasti noorte poolt punnitatud intelligentse muusika tegemisega tuleb. Täiesti uskumatult hea oli. Ja siis see noor Rivo Kingi soenguga kitarrist seal. No uskumatu nigu noor Jumal ja Slash ühes kehas. Vahepeale jäi miskit metalcore´i, millest ma midagi ei tea. Tegin ka kerge kohvikuhängi, mille tulemusena jäi kuulmata In Our Reachi muusika ja Kognito vokaalse lahenduse sulamina toimiv Lahingvombat. Aga seda enam olen õnnelik, et jõudsin kohale võitnud bändi ajaks. Kahest tüübist koosnev Twins Inc., selle ka kinni pani. Trummar ja laulev too sama Rivo Kingi soenguga tüüp. Aga esimesest taktist alates oli rahvas meeletu ja tüübi lavaline olek muutis Küüni lava ja Marshalli kastidest seina ülipisikeseks. Üks mees pms rambivalguses ja šõu oli meeletu. Kõik oli lihtne siiras ja võimas. Tuntavalt peaajagu üle oma konkurentidest. Esimest korda kuulates pani jala tatsuma. Tekkis küsimus, et kus külmkapis sellist üüber-rocki tüüpi hoitud on. Eesti muusikatööstusele oleks sellist ekspordiartiklit kindlalt vaja. Loodetavasti me veel kuuleme Selja küla poisi Mairo suurtest tegudest.

2. JSM´i laiv Tapperis oli ka kogemus omaette, nimelt pandi meid siis halva juhuse tõttu kokku süldibändidega. Ja noh üritus ja toimunu oli klass omaette. Positiivseks üllatuseks olid vanemad inimesed, kes meie äraminekul küsisid: "Juba lõpetasite?" Ma arvasin, et pillide tõttu niisama nalja viluks kõnetavad. Siis aga pikemalt rääkides palusid nad kindlasti Orkutis jälle märku anda kui Tallinna tuleme. Siis ma mõistsin, et uskumatu siuke publik ka olemas. Kobistasime seal paari asjaga kül, Erkki pani ühe laulu vasturütmi, mul peksis võimul üks kanal segast footswitchi kasutades. Aga muidu oli kõik okei ja kuulajatelt vastukaja postiivne. Lisaks sellele tuli juttu tegema mees, kes meie bändi ära tundis tänu Märdile. Nimelt oli ta kunagi ühes teises bändis saksi mängind ja meiega koos esinenud, aastal 2005 Glehni lossis!!!! Uskumatu mälu ja tore taaskohtumine.

Oluline muidugi ka see, et "Maestro" on selle nädala Raadio 2 nädala demo. Juhuu!

3. Lisaks selle külastasin ka kambäkki pubi-tuuri näol tegeva Tuberkuloitedi laivi Viiendas Villemis. Oh püha issand kui sült üks asi võib olla, või siis kui süldiks tehtud. Muidugi mingis plaanis tore, sest möllajaid neil seal oli, aga üleüldiselt oli kuidagi imal ja vastik. Ma ei tea miks, äkki see elektritrummide saund ja üle käiv süntekas mõjusid. Pigem oli see viimase faasi Summeri vaba Tuberkuloited isegi kuulatavam, välja arvatud Pärnu laiv, kus laulja pikali kukkus ja enam püsti ei saanud.

4. Proovikast jääb meelde ka purjus post-grunge staaride plejaad ja laiamine Endlas. Uskumatu viina joomine peldiku ees, koeraga toas, oma laulude kõvahäälne ühislaulmine. Ai kui räige saab üks asi olla ja milline isikukultus - joodetakse ja söödetakse neid jüngreid. Pärast topitakse isegi takso peale ja viiakse ära. Save Pärnu from Defrage, ausalt.

Käes ta ongi 300. postitus ehk sündmused, mis vapustavad Pärnut

 

Pärnus juhtus kurioosum, kus linn keelas lastekaitsega tegeleval MTÜ-l lastelt raha küsimise. Käsk, mis peaks olema vanem ja kõvem kui meie, sai sedapuhku "lollide litside" poolt valesti tõlgendamise ja mitte mõistmise põhjendusega eemale tõrjutud. Jäi vaid raha saamise soov. Siis ei aidanud enam miski muu kui tuli pöörduda abi saamiseks väljaspoolsete abivahendite poole. Vastasel juhul olekski meilt alusetult raha ära võetud. Raha küsimine keelati väliste jõudude poolt avalikult uuesti ja algas pinnase sondeerimine. Põhjast kerkis palju-palju seda, mida ei pidanud olema. Ma küsisin küsimusi, palju küsimusi, ebameeldivaid küsimusi ja sattusin sidusin end selle asja lahendamisega, sest mu poole pöörduti.

Ja endiselt ei ole (ega ole ka olnud) mul mingit võimu huvi ja samasugust süsteemi ei soovi enam keegi taastada. Lihtsalt karjuva ebaõigluse puhul peab filosoof tegutsema, see õppekavas kirjas ju, et TÜ haridusega filosoof osaleb aktiivselt sotsiaalsetes protsessides. Imelik oli aga see, et hea ja kurja heitlus oli karm ja räpane... nooremana poleks ehk sellist survet üle elanud. Eriti kuna asjale üritatakse isikliku konflikti mekki külge kleepida.Tuntavalt tuli selles heitluses kasuks ka arutlev mõtlemine või oskust arutlevalt mõelda. Teisalt oli oluline see, et kui õige asja nimel tegutseda ja lähtuda suurema hulga inimeste rahu- ja healolust, siis see ise juba loob teatud sisemise kindluse. Loodan vaid, et uued pead seda keha ka arukalt ja kaalutletult valitsevad. Ja et kurjus nende sisse ei tungiks...

Lugege ise:

Esimene

Teine

Kolmas

Järgmine on 300. postitus

Pilt siis sellest hetkest kui valiti 38. Peda Folgi esinejaid. JSM valiti 43. bändi seast 6. sekka, kes esinevad 20. aprillil Rock Café's Peda Folgil. Juhuu!

1. Kui keegi soovib Maestro singlit omandada, siis laul on ajutiselt üleval Shirubi lehel ja täpsem asukoht on SIIN.

2. Kuna plaadifirmadega suhtlemine plaadi väljaandmise osas oli otse öeldes läbikukkumine, sest peamiselt antakse Eestis välja vaid elektroonikat ja indit. Siis rock-bändidel ei jää muud üle kui omal käel seda teha. Õnneks läbirääkimised singli mängimise osas raadiotes kandsid vilja. Täna said kas veebist või siis posti teel omale "Maestro" päris mitmed raadiojaamas, äkki oli see arv 7. Loodetavasti siis kuuleme seda mitmelt poolt raadiost ja äkki hakkab tuleviku osas selgeks saama, kuidas plaat võimalikult minimaalsete enda poolsete kulutustega välja anda.

3. Heiko suundus end harima Euroopa Liidu arvelt, nimelt otsutasin saada targemaks kodulehtede valmistamise osas. See on minu jaoks siiani tumedam maa olnud, nüüd saan siis kujundusest kuni lõpuni loodetavasti varsti ise üksinda hakkama. Juhuu!

4. Mälupulk vol 2 purunes, ehk siis taaskord läksin maas paiknevale arvutikastile pihta kui selle USB pesasse oli ühendatud mälupulk. Tulemuseks killud ja kõver mikroskeem. Kui keegi tahab mulle annetada mälupulga, siis olen ootel :)

JSM uus video ja singel "Maestro"

Koos Chasper Kazparovichiga vorpisime JSMile uue video, seekord siis uue albumi esimesele singlile - "Maestro". Video aluseks on võetud vene kinokunsti pioneer Dziga Vertov ja tema film "Inimene filmikaameraga". Montaaž ja filmitrikid on kõik temalt, me lõikasime lihtsalt neljaks jupiks. Maailma parim materjal muusikavideo tegemiseks ja super kaadrid! Loo saame peagi allalaetavaks video kodulehel. Muidugi saate lugu ennast kuulata ka JSMi MySpace´i lehelt.

Ja 12. veebruaril siis tulge Tapperisse meid kuulama :)