Objektiivi vahetus

1. On reede hommik, mis ilmutab nii mõnedki paranemise märgid. Võimalikud paranemise märgid. Ent siiski, dekodeerisin veel enne uinumist kogu sita maigulise maailmapildi. Hakkas natuke kergem ja lihtsam, kuid ei midagi päästvalt mõnusat. Kahju, et inimlikkust ja sellega kaasnevat headust on liikvel vähem kui ma seda eeldan. Tobe on takerduda jumal teab mis imelike ambitsioonide ja emotsioonide rägastikku. Kuna inimene on siiski sotsiaalne loom, siis paratamatult peame arvestama teineteisega, aga miks osade tüüpide eesmärk peab alati olema sind kuidagi petta, tüssata või ära kasutada. Imelik on kui pead elama eeldusel, et kõik on mingid mölakad ja pead olema alati lahingvalmiduses. Ma ju ei ole samas nii lillelaps, et vaataks koguaeg kõike roosade prillidega, või siis olen... no ei saa aru.

2. Täna on see jube Port Arturi püha jälle, kahjuks on aasta jubedaimale läbule Pärnu südalinnas, organiseeritud ülikvaliteetsed artistid: Pantokraator ja Toe Tag. Ma olen täiesti segaduses, kes seda Pantot seal siis kuulab. Valve-joodik-purjus-alaealised on seal niikuinii kohal, seega pole lihtsalt rahulik Panto nautimine kuidagi võimalik. Ilmselgelt ootab laupäeval ees meid kuhjaliselt "naljakaid" teateid alaealiste linna- ja maanoorte vägitegudest Port Arturi püha tähistamisel. Jumal tänatud, et viina ööläbi ei müüda.

3. Valga retkega on nüüd küll midagi lahti - kuidas siis nii sellel aastal, et 9 kohta on vabad. Ma nüüd olen veendunud, et peab hakkama Valga retke pidamagi mai keskpaigas, siis kui toimub muuseumiöö. 1. mai on ikka nii täistuubitud üritustega, et pole lihtsalt võimalik teisiti. Teisalt idee sellest, et bändid toovad bussi täis on keeruline - elu on näidanud, et nii mõnegi rahvamagneti magnetlus kaob retke orgunni ajaks täielikult.

Äkki peaks postitiivsemas valguses asju nägema hakkama... objektiivi vahetus.

Jätkuv kuu keiss

Fotomeenutus Saaremaa hullumeelsest kontsertist, kus kõik asjalikule maapeole omased elemendid esindatud olid (hetkel pildil valge särgiga küla hull ja strippiv Punkentsefaliidi laulja). Midagi pole öelda, aga linnas on peod ikka märksa veidramad ja lahjemad. Kui Pärnu üldse linn on, aga inimesed küll urbaniseerunud ükskõiksed lihahunnikud. Aga peol siis veel tantsis mingi karvand pikajuukseline paljaülakehaga, kellel oli suur pussnuga vöövahel. Stripitegija magas pärast trummikomplekti ees. Oli ilus ja kaunis õhtupoolik Tagavere Luki baaris.

Muud midagi kui, et mina ei saa aru, aeg on ikka sitt, mis sitt... ei tea, kas enam asi kuus olla saabki.

Täiskuu all

Igaks juhuks tasub alati vaadata, kes kodukanti esinema tuleb. Muidu suhtun ma meie naaberriikide tundmatute rockarite festivali headlinerites laiutamisesse skeptiliselt. Seekord otsutasin Reiu Rocki puhul erandi teha ja kaesin perra - nii ma siis selle Austraalia päritolu grunge asjanduse leidsingi. Tädi paneb ikka päris rajult, see on üks leebemaid lugusid. Hääl on ikka võimas, midagi pole öelda. Ja no tasub tsekkida ka Alice in Chainsi kaverit, mida ta enda üheks oluliseks mõjutajaks peab.

1. Vahepeal on alanud tõeline esinemiste ahel - käisime JSMiga esimest korda Rock Cafes esinemas, nüüd siis on küll kõik peamised kohad käidud. Eetis. Hetkel muidugi unistan sellest vingest Ro-Ro klubist Narvas, siuke tõeliselt hipi koht. Peab alustama läbirääkimisi, mis muud. Rock Cafe esinemine kujunes olude sunnil napimast napiks - tegime kokku neli lugu. Aga midagi hullu polnud, kuigi sünnergia ajas alguses juhtunu paigast ära ja kuidagi ei tekkinud seda keemiat enam, mis peaks olema. Saaremaal seevastu tegime ca 50 mintsa ja no koht, üritus ja publik olid ikka tegijad. Tõsiselt humoorikas ja pingevaba esinemine - lava ees sai breiki, karvast pussnoaga mehe tantsu ja strippi. Korralik maapidu, kus kõik huumori ja tõsiselt tegija peo elemendid olemas on. Muidugi oli tore käia edasi-tagasi bussiga - tundub, et tegelikult peakski rohkem koos sõitma, sest muidu kaob see selline "meie" tunne ära, mis iseenesest on ühisürituste puhul oluline. Laupäeval siis Valga retk, eks näis kuidas asi edeneb, praegu tundub, et päeva valik oli väga halb.

2. Muidu tundub, et asi on täiskuus, mis muu saaks muuta kogu ümbritsevat selliseks kaootiliseks ja pingeliseks. Kunagi pole muidugi täpselt aru saada, mis värk on... aga ma arvan, et suure osa ilmselgelt mängib selles täiskuu. Kui nüüd keegi arvab, et täiskuu ei mõjuta kuidagi inimest, siis kuna ema tegeles kunagi puuetega lastega, kellel enamasti tugevad vaimsed häired - siis ka tema täheldas seda, et täiskuu aegadel muutusid nad agressiivsemaks ja rahutumaks. Olles ise samuti jälginud enda ümbritsevaid ja ennastki, siis tundub, et see toimib ka tervete inimeste peal. Lihtsalt enamik ei pane pilti kokku, miks on sitt aeg ja millest tingituna - see nagu õhurõhkki, mis muudab meie olemist... kuigi me seda esmapilgul ei tähelda. Õnneks hakkab kuu varsti kahanema!

Aeg on loominguliseks aktiviseerumiseks

Ja siit ta tuleb meie teine singel veel ilmumata plaadilt "Panoptikon". "Tavalised inimesed" on pala, mis sai valmis 2007. aastal vahetult enne bassist Rob Howardi lahkumist ja Mary McBarkley tulekut. Ilmselt oligi see viimane laul, mida me temaga tegime. Selle loo oleme juba ühe korra salvestanud Lance Belliga "Kuju Ruudu" albumit salvestades, mis olude sunnil ei ilmunud. Lisaks sellele on vanem versioon laulust ka "Live in Tartu" albumil. Nüüd siis on Mari-Leenu sõnadele ja minu muusikale valminuna viimane versioon Teie ees hetkel MySpace´is.

Nädalavahetuse sisse jäi muidugi taaskord tundmatute numbrite kõned. Seekord olla ma tellinud peegelkapi, kusjuures helistaja ei tahtnud kuidagi uskuda, et ma pole talt seda tellinud. Päris uskumatu, nime polnud, aga oli minu number all. Loodetavasti polnud see kellegi vastunali sellele, et olen jaganud enda nime all tuttavate numbreid mormoonidele. Nad ju nii armsalt tüütud. Aga no tore...

Loominguliselt on hea aeg, tuleb aga ära kasutada seda hetke, kuniks on päikest, mis toidab ja inimesi, kes sütitavad. Huvitav, kuidas mõned hetked ja inimesed võivad tekitada emotsioone, mida on ülimalt hea ja lihtne formuleerida loominguks. Nigu konveier-meetodil, kõik see tulvab. Luua saabki ainult siis kui on piisavalt emotsioone, nende puudumisel, tuleb neid lihtsalt otsida.

Teisipäeval oleme JSMiga Rock Cafes Peda Folgil, tulge kuulama :)

Kolm kaks üks - kuidas ma nädalavahetusel kolm korda peaaegu peksa sain

Nädalavahetuse kohta võiks öelda päris hull - mõlemal ööl jagus une jaoks aega ca 5 tundi. Aga see-eest oli tegus. Esinesime Tahkuranna Avatud Noortekeskuse sünnipäeval, kusjuures publikuks olid peris noored, et mitte öelda lapsed. Mõned vanemad ka sekka, aga vähemalt ei pidanud Helena üritusel kõige lühem olema, nagu traditsiooniks on saanud. Seejärel suundusime Märdiga linna, kus juba Rüütli ja Aia tänava nurga peal oleksime peaaegu peksa saanud. Nimelt ei olnud meil ühele dress-töllakale suitsu pakkuda. Ähvardustega "üle kurgi andmisest" me ka kiirelt lahkusime. Pärast seda tegime kiire Kaarli sünnipäeva Aleksandris, mis peale teised jubedasse Nikolai Lehtlasse tungisid, aga ma siiski arvasin targemaks koju minna.

Laupäeva hommik tervitas kohe prooviga, mis suuremalt jaolt oli selline vaevaline - Märt oli eriti vaevaline. Seejärel tuli tõtata Kuursaali Belka ja Kazparovichiga diskot tegema. Projektori, Dj puldi ja ekraani sättimine kestis poole viiest kuni kella 8ni. Täiesti kohutav venimine, aga õnneks laabus kõik väga hästi lõpuks. Pidu ise oli naljakas - koos oli Tanel Padarist kuni Jõõpre ahvideni kaadrit. Korra oleksime Ivoga ka peaaegu peksa saanud, seekord niisama. Küsiti kohe otse, kas peksa tahate. Õnneks laabus olukord tänu Ivo suvaliselele vastulälilnale ja selle peale pöörasid sama seltskonna kaks sõpra hoopis kaklema. Nii saime vaikselt minema imbuda. Bändidest jättis parima mulje Giuseppe Pervedi Big Band, võitnud Kongomania ja Still Haunts Me, mind absoluutselt ei erutanud. Aga noored bändid on ägedalt ülbed, see on küll lahe. Igaüks on omamoodi kuningas ja seda tuleb ka igal võimalusel demonstreerida. Mängitasime rocki-videosid poole neljani öösel - tipp-hetkeks oli pornograafiliste kaadritega Rammsteini "Pussy" ettemäng, mille peale üks nooruke maakate paar ka kohe lava peal amelema hakkas. Ilmselt lõi porno korralikult humoraalse regulatsiooni käima. Peale Kuursaali asja lõppu suundusime Kazparovichiga Pool8sse ja sealt taaskord Lehtla poole. Kuna meil olid Dj-kiivrid alles peas, arvasin, et nendega tuleb seal raudselt jama ja hakka siis kaklema seal mingite ahvidega. Nii jõudsimegi Rüütli-Nikolai ristmikule kui mingi ahv mind ründas kiivisse käega, tagus lagipähe. Ja siis hakkas veel midagi vehkima ja rõvedas slaavitatises ropus keeles sõimama. Ei saandki aru mis probleem tal oli, aga kakelda ta tahtis. Imbusime Kaspariga jälle vaikselt minema.

Nädalavahetuse sisse jäi ka mingite suvaliste numbrite kõned, menukamad küsimused olid:

"Miks sa arvad et DefRage lahku läheb?"

"Anna mulle Triinu number raisk, on sul?"

Käi veel kinos!

Jee vahepeal sai värvilisi asju teha... vahepeal on päris lõbus. Ahjaa, ega mustvalge plakati maailm pole taotlus, vaid puhas majanduslik sundlus. Nii ta kahjuks on, et hinnavahe on 10 krooni tükist ja enamasti plankudele virutamiseks on mõttetu nii suurt raha magama panna.

Kaesin kinos Oscari võitnud Hurt Lockerit ja haises see värk sedapsi nagu oleks tellinud valitsus ise endale propaganda filmi oma sõjaväe ja sõdurite kangelaslikust võitlusest õilsa eesmärgi nimel. Oh leim suitsev peakangelane, kes alati esimesel võimalusel kõik maha notiks ja kaitsevarustuse nurka viskaks. Vaatasin ja vaatasin ja jäingi vaatama, suurt ekraanitäit mitte midagi ütlevat joga.

Ja siis kinost välja tulles avastasin, et rohkem busse Pärnu linnas ei sõida. Kuna viimane startis napilt kino ukse eest, pidin nentima, et päris nutune on. Andsin esimesele ketsimatkale kuuma, läbisin esimest korda ka uue Luule tänava, mis siis jookseb Viisitamme nimelise Spordihalli eest. Tänav oli okeika, kuid hall ise oli kuidagi rääbu. Kohvikus sai klaasi tagant hinda kaedes odavalt söönuks. No hea seegi, kuid ära jäänud nakatatud seente kontserti see Pärnu ikka ei too. Ja nii ta läheb, et suvi tuleb ja Pärnu juba kogub hoogu nagu pärnakad isegi - Reiu Rock on ilmselge vihje: http://www.reiu.ee/

Kevad

Kevad on äge aeg, mingil hetkel soojast ilmast ja päikesest tunned endas tõelist energiapuhangut, siis magad (nagu mina täna) päeval neli tundi. Tõesti veider on see kevad, tema väsimus, tärkamine ja mõjud inimese psüühikale.

1. Praktika Hansaprindis on väljakutse, tutvus InDesigniga on aega nõudev, sest harjumatut on palju. Selle leevendamiseks ongi parim tegeleda töölepingute ja telefonikataloogide laotustega. Juhtme saab kenasti kokku ja samas arendab see minus olematuid omadusi: kannatlikkus, punktuaalsus ja kontsentreeritus. Nüüd siis hambad ristis tuleb seda teha, ei mingit punkimist.

2. Reedel esineme JSMiga - T.A.N.K-i sünnipäevapidustustel, vahetult enne diskot. Küll Pärnu lähedal, kuid siiski mitte Pärnus - nimelt mõtlesime teha Pärnu esinemiste vaba aasta, see aga muidugi saab Hansapäevadega rikutud. Kellel huvi on siis oodatud kuulama Tahkuranna Avatud Noortekeskuse sünnipäevale, see paikneb Uulu Spordihoones kuskil.

Laupäeval on Rock is a DJ tiim koosseisus mina ja Belka Kuursaalis rockivideosid mängitamas, nimelt leiab aset Jägermeister Rock liiga eelvoor, kus mõõtu võtavad erinevad bändid. Tegemist vahva üritusega, kus osaleda said vaid 18+ bändid. Kuursaal on küll kole koht, aga mis teha :)

PS! Valga bussis on veel 12 vaba kohta!

Reis maailma katusele

Esimene esinemine seljataga, huvitav oli - sulandusime ühte paremini kui proovis. Ja üldse oli kalasid vähem kui proovis. Käigus on juba uute lugude kirjutamine. Reedel esineme Tahkuranna Avatud Noortekeskuse sünnipäeval John Stuart Milliga, katsetame ilmselt ka kaht uut lugu.

Reis maailma katusele


Kesk pimedaid pargiteesid
Mille katnud vihm ja pisarad
Ei kehti siin kellegi teesid
Lehed surmahirmus kisavad
Su silmadesse elust valu
Jätnud tumeda raske märgi
Nüüd rohkem enam ei talu
Kõik see on läbi, jäänd järgi

Jääb maha linn ja mured
Ees ootab hinge avastus
Mis läind see enam ei tule
Kurbusest saab armastus

Kust algas või lõppes usk
Seda enam keegi ei mäleta
On täiuslikkus kui must -
Me maailm heleda varjuta
Kord maailma katusel hingi
Tohterdas üks üllas idee
Maailmas käib kannatus ringi
Sa ära endale haiget tee

Budistlike poksisõdalaste pr-kampaania on alanud

Esmalt lisan Valga retke Valga poolele minevad plakatid. Aga jah - 1. mail stardime neljandat aastat bussiretkele lõunaosariikide rocki meka suunas. Kell 14 väljub buss Endla eest ja jõuab sinna öösel kolme paiuku tagasi. Vahepeal saab kuulata kõiki neid bände, kes plakatil kirjas. Pilet bussile 140 krooni ja Rockiklubis 50 krooni. 26 kohta on juba läinud viiekümnest, nii et andke aegsasti endast märku valgaretk ät hot.ee

Tänase päeva suurim üllatus oli, et Everlast Fight Team kutsus Facebookis liituma. Mehed, kes aastaid rääkisid sellest, kuidas igasugune reklaam iseendale on nõme on isegi valmis vorpinud kodulehe: http://everlastfightteam.com/ . Mehed teevad ikka tugevat mainekujundust - blogis igasugused annetuste tegemised piltidel jne. Päris huvitav on see asi... lisaks muidugi fighterid, kes seal kirjas on. Suisa uskumatu, aga edu neilegi :)