esmaspäev, Mai 31, 2010

Inimestest ja loomadest

Pildil üks ilus Jamie Reidi klassikaline punk-kunstiteos Sex Pistolsile. Ilus-ilus!

1. Nädalavahetusel peetud arenguvestluse tulemuseks olid üllatuslikud sarnased kõikidele viimastele tulemustele, mis sisekaemuslike meditatsioonide käigus on sündinud. Ma ei ühildu üldlevinud väärtushinnangute, sihtide ja normidega - mind ei paelu karvavõrdki see, mida inimesed enda elu alusteks seavad. Naljakas on, et see kellel on elus millestki puudujääk, seab selle enda eesmärgiks. Või siis vastupidi, omades midagi ei suuda ta tabada selle väärtust ja selle asemel langeb negatsiooni, nõudes valjul häälel paremat. Vastu rinda tagudes ja väikeseid egoupitusi saades, muutuvad kõik ootamatult tegijateks. Maailm on veider paik, aastad mööduvad, aga midagi ei muutu. Inimesed oma mõtete ja tegudega on igihaljad püsivad nähtused ajas, mis kihutab meiega pöördumatult surma poole. Ilmselt on see kõik meie nooruse naiivsuse ja kogenematuse süü, et me ei adu tõelisi väärtusi, panusta neisse, vaid otsime elult seda, mida oma vaimses nõrkuses prioriteetidest esiplaanile tõukame. Kõik rabistavad, kiirustavad ja siplevad - mille nimel...

2. Pärnu pääses haisupaagist, lõpuks avati tamm, mis jõhkra kalade genotsiidi korraldas. Ei saa mina aru, kus oli nende ametnike mõistus, kes arvasid, et Vallikäärus ei ela ühtegi kala. Tulemuseks oli pea paarikümne tonni kala hukk ja tappev massiivne raipe hais. See meenutab nostalgiliselt Audrus rebasefarmi juures õhus levinud odoori. Kohutav. Loodus Pärnus on tõesti imeline - reedene õlle mekkimine jõekaldal lõppes sellega, et kallast mööda jälitasin paarsada meetrit kobrast, kes jahtklubist oli teel Papiniidu poole. Uskumatu tüüp, ilmselt sama elajas, kes seal Vallikäärus pooled puud maha niitis. Äkki nüüd sai kesklinn tast vabaks lõpuks. Kuna ma polnud päriselus kopraga kokku puutunud, siis pean nentima, et kopra saba oli märksa näsitum ja rõvedam kui multikast nähtu. Looma peatüki lõpuks oli tore näha inglast, kes oli Siberist teel oma kodumaale. Olla käinud Venemaa avarustes inglise keelt õpetamas. Ja retk siis jalgrattaga, hullumeelne :)

HOMME (1. JUUNIL) KELL 18 SIBYL VANE´IGA SIIS PORT ARTURIS!!!

reede, Mai 28, 2010

Kõllihääl Heiko sündimine

Vaatamata sellele, et Port Artur seda plakatit liiga süngeks pidas, läks see ikkagi käiku. Hmm, kusjuures ma ei saa aru, miks peaks lastekaitsepäev olema fafaa õhupallikas. Tegelikult võiks sellel päeval ikkagi mõelda neile, kes kaitsmist vajavad. Selles kontekstis tundus Meisi foto selle jaoks parim. Kunagi ammu juba jäi silma ja nüüd sain ära kasutada. Vihkan õhupallikujundusi ja seda, et inimesed seda ikka veel ootavad - mullid, pallid ja muud jubedad brushide fääntsitamised. Kohutav. Peale selle lugesin sisse kõlli, mida Port Arturi siseraadio mängitab. Nüüd siis šoplemise käigus võin teid ootamatult kõlaritest tüütama hakata....

1. Eile tegin kahe bändiga proovi, lõppes see maraton peavaluga. Ettevalmistused 1. juuniks käivad, eilne oli muidugi tagasilöök seoses sellega, et Mark oli tõbine ja Helenal arenes ülitugev kriitikameel, mis õõnestas ta enesehinnangut. Selle tulemusena võib öelda, et proov oli kergelt katastroofiline, eriti kuna trummivedrude kinnitusteip ka veel purunes. Mis teha, laias laastus on 8 lugu selged, kuid ühe puhul on meie hüper-kriitilise solisti poolset kinnitust vaja, muidu ettekandmisele ei tule...

2. Elul on ikka oma keerdkäigud. Küsin endalt viimasel ajal pidevalt, et kui palju ümbritsevad inimesed suudavad ühe indiviidi saatust muuta. Kui palju ikka tuleb see, mida inimene ise ellu kutsub ja kui palju tekitavad seda talle teised. Vot ei teagi nüüd... peaasi et kõik terveks jäävad.

neljapäev, Mai 27, 2010

Oleks vaid ööpäevas rohkem tunde

Uue 8-loolise kavaga esmakordselt rahva ees. Kokkuvõttes teist korda, enne veel viimased kaunid lihvid ja siis siit ta tuleb. Tulge kuulama, tasuta üritus ja garanteeritud meeldiv elamus.

1. Suvi tuleb tore, lisaks sellele, et meid valiti Hansapäevadele esinema, valiti JSM ka Lelle Alternatiiv 2010 avabändiks. Peale selle kohtab meid juulis Aakres, augustis Kolga-Jaanis ja Haapsalus. Kusjuures eriti heameel on, et Kolga-Jaanis peame ka esimese külalisloengu subkultuuridest. Hetkel töötame välja uut formaati, mis peaks kordades atraktiivsem olema. Eks näis, põnevat tegevust jagub...

2. Vahepeal viisime toolid randa kultusliku Viktor Transpordiga. Paikneme endiselt endise Las Vegase Tervise Paradiisi poolsemas otsas. Kolimine randa kestis neli töökat tundi, õnneks alustasime juba kell 7, seega väga kuum ei olnudki. Samal päeval laenutasime juba esimesed 11 tooli. Teise päeva saime veel tööd teha ja siis tuli tagasi varakevadine külmaperiood. Nüüd ootab hunnik ilusamaid päevi. Kool Saksa TK-s sai ka selleks aastaks ühele poole, kaitsesin täna oma praktikaaruande. Kokkuvõttes olen paras nohik, kõik viied va üks neli - suhtlemine (seda ma ju ei oska). Hansaprindis tehtud praktika oli väga kasulik ja hariv, nüüd opereerin kujundusmaailmas märksa kindlamalt. Kahju vaid, et InDesigni õpe ei kujunenud nii põhjalikuks kui ootasin, ilmselt teen omal käel kodus edasi. Ja küsimus, mis saab sügisest, on endiselt õhus...

3. Politseiaktsioon eskaleerus ilma minu abita toimunud haaranguga ja tundub, et vast sai see pask läbi. Ma ei saa üldse aru, miks peab süütuid kõrvalseisjaid kaasama mingitesse riskantsetesse asjadesse. Kohutav...

4. Vaatasin läbi 2008. aasta enim müünud kirjaniku Stieg Larssoni Millenium triloogia filmidena. Väga hea, kuid raamatuna vist lugeda ei viitsiks. Siuke normal põnevik, aga kolmas osa venis kohutavalt. Samas soovitan kõigil vaadata. Hetkel käsil Ross Kempi gängide dokumentaalsari, seda soovitan samuti kõigil kaeda. Ja lisaks sellele veel mõned raamatud, mis ootavad läbilugemist... oleks vaid ööpäevas rohkem tunde.

neljapäev, Mai 20, 2010

Öise kohtumise järg - tundmatu kõne aovalguses

JSMi uued särgid müügil, hind 150 krooni. Hetkel ettetellimine ja siis ilmselt ca kuu pärast maksmine... ostes särgi toetad alternatiivmuusikat ja isetegevuslikku loometegevust ;)

1. Hommikul helises telefon, toru otsas oli eelmises postis mainitud politseinik, kes enda esitlemisel Hollywoodilikku intonatsiooni immiteeris. Küsimus oli konkreetne - mis olukord on, miks ma helistanud ei ole. Selgitasin siis, et kahtlusalune lahkus pärast meie öist vestlust oma autoga ja ei ole siiani tagasi tulnud. Teiselpool kostus vastuseks mitmeid fakte, millest järeldus, et nad hoiavad ise ka asjal silma peal. Ometigi ei ole mulle see missioon mingi mee lakkumine - eetiline dilemma, mis siit koorub kaalub üles kogu eelnevalt õpitud filosoofilise lähenemise probleemsituatsioonidele. Olgu see ühiskondlik hüve ükskõik kui suur, aga kui su elu selle tulemusena ohtu sattub, siis võivad igasugused eetikud südamerahuga oma teooriad korstnasse kirjutada.

2. Seoses subtroopilise kliima saabumisega Pärnu kalurikülla, alustame reede hommikul kell 7 rannatoolide transporti randa. Huvitav, aga minu arvates juba aastaid algab suvi mais ja lõppeb augusti alguseks... Aga ilmad on kuratlikult kuumad ja merevesi ujumiseks põletavalt külm. Jõe oma on enam-vähem. Lisaks sellele on vähemalt mõned miljardid sääsed katnud Pärnu ühtlase kihina. Eilse õhtupooliku peamiseks iseloomustuseks võibki tuua otsatu veresauna, mille käigus hukkus lugematu arv tüütuid putukaid. Pärnu kultuslokaal Veerev Õlu pidas sünnipäeva - pidu oli igati asjalik, sest isegi politsei käis kohal. Tegelikult oli hoopis vinge see, et Audru Jõelaevanduse Punt oli maskeerunud kolhoosibändiks - kaasas Vermona sündid, ürgsed kõlarid ja kitarrid. Isegi trummikomplekt oli see jube Riias toodetud roheline kökats, millega mina JSMi esimestes proovides mängisin.

3. Facebooki kriitikuna pean nentima, et see soodustab tohutult nartsissismi. Näoraamatu Narkissosed kasutavad võimalust endale tähelepanu tõmmata vastikult läbinähtavalt ja seeläbi tajuvad end realiseeritu, täisväärtusliku ja olulisena. Väheolulised mõtteavaldused ja pingutatud poosid kaamerate ees (jäädvustused, mida otseloomulikult tuleb igapäevaselt teha) loovad inimesest selle kuvandi, mis on pöördvõrdeline reaalsusele. Naljakas on see, et nartsissism kandub üle päris ellu, kus tegelikult kellegist teisest ei hoolitagi, vaid kasutatakse enda meeldivusotsingu peegeldustena. Ja nüüd siia otsa budistlik küsimus, et kui see mus endas olemas ei oleks, kust ma siis selle võtsin? :)

kolmapäev, Mai 19, 2010

Öine kohtumine tundmatutega

1. Eile õhtul tegin tööd arvuti taga, oli lämbe suveõhtu, kus akent peab toatemperatuuri normaliseerumise nimel lahti hoidma. Nii ma siis vaikselt nokitsesin, kuniks keegi aknale kolkis. Nigu vanainimene ajasin end püsti, kuid aknast välja ei näind. Tuli ju põles. Läbi hägu aimasin mingit nahktagis kogu, kes vehkis mingi asjaga käes. Siis kostus, et tahame Teiega rääkida. Alles siis ma mõistsin, et tegemist on politseiga - nahktagis kell pool 11 minu akna taga. Läksin teise akna juurde, et siis aknast rääkida, aga tüüp oli juba kadunud. Siis läksin  välisukse juurde, seal nad ootasid kahekesi. Nahktagis jässakam tüüp tegi juttu, kõhnem vaatas ukse vahel. Huvitavalt räägivad need politseinikud alati (uurijad siis), küsides üht ja sama asja, luues pildi justkui nad oleks alainformeeritud ja absoluutselt loogilise mõtlemise puuudujäägis vaevlejad. Kuna nad kõik teevad seda, siis ilmselgelt on see mingi strateegia pigistada inimeste käest rohkem infot välja kui nad ehk ise anda tahaksid ja välistada seda, et inimene midagi ütlemata jätaks (kaotada pidurid, juhul kui need olemas on). Igast keharakust õhkus neist kuidagi sellist macholikkust. Lõpuks andis ta mulle enda numbri ja selle asemel, et öelda oma normaalne nimi, ütles ta perekonnanime - nii nagu vanasti NYPD Blues tüübid ütlesid.

2. Eile nägin eelmisel suvel SIIN kirjeldatud saevarast kõndimas. Jõllitas. Esimest korda kahtlustasin, et äkki tüüp kasvab suureks ja siis kunagi peab ta ju oma viha mu peal välja elama... õõvastav mõelda, et varganägu mitte ei tunne end süüdi, vaid hoopis süüdistab oma hädades sind.

3. Miks kõik head blogid kinni on pandud, mida ma lugesin??? Inimesed on hakand nii salastatud asju kirjutama? 

esmaspäev, Mai 17, 2010

Juhuu

1. Silvi kirjutas täna teksti msnis, millest tulenevalt naer tikkus jubedamalt peale, aga pärl siiski tuleks teistelegi lugemiseks jäädvustada siia:
shirub.i ütleb:

olin täna laseringis proovipäeval eksole
mingi vana naine tuli mu juurde
olin nagu plaadiriiulite vahel
ja küsis
"kas teil john stuart milli ka on?"

1. Nädalavahetuse oli segane. Sattusime näiteks ühe mehe juurde sauna, kellel oli päris mänguautomaatidega kasiino kodus. Täiesti uskumatu, black jacki laud oli ka. Paar veidrat asja oli veel, aga neid ma parem ei hakka siia kirjutama. Igastahes sai siis sünnipäeva Õlletehases, videodiskot, tantsu ja tralli. Täitsa tore tegus nädalavahetus, mille lõpuks siis ma suht väsinuna eile napilt enne südaööd magama vajusin.

3. Nädalavahetuse tõttu pidin jälle kokku puutuma ühe kogukonnaga, kus au sees on üleolev suhtumine. Veider, et alati kui tegemist on mingi rühma inimestega, kelle eesmärk on mõjuda veenvalt pättidena, siis selle esmaseks vahendiks on ülbe suhtumine teistesse inimestesse. Olgu need inimesed kui tahes hea südamega tegelikult, näidatakse endast alati välja halvim. Teisalt muidugi tuleb oma kogukonna välistele endistele tuttavatele ka oma halvimat külge näidata, sest muidu ju praegused kolleegid ülbikud peavad sind sitemaks tüübiks. Harilikest normaalsetest noormeestest sirguvad ülbed ahvid, kellel elus hiljem sellest suhtumisest ümrbitsevatesse väga raske lahti saada. Ei tea, miks küll peaks üks normaalne inimene end vastikuna esitlema. Aga nojah, mõndadele läheb see peale ja osadele on seda ka vaja, sest muidu ei võetaks neid üldse tõsiselt... Kusjuures see brain-freeze toimub igal pool mikro-allmaailma ilmingutes - olgu nendeks siis budistlikud poskimehed, isehakanud provintsi mafiosnikud või hoopis midagi muud. Kõik nad muutuvad ühesugusteks töllideks. Jäle...

laupäev, Mai 15, 2010

Postitus nr 333


Pilt sellest, kuidas mu gümnaasiumiaegne DIY punane saabas kuulsust kogus 2010. aastal fotonäituse reklaamil... hihihii, hull värk ikka!

1. Miks juhtub, et just siis kui sa oled täiesti kaitsetu - mis antud juhul siis tähendas ratta puudumist, et kiiresti asjadest mööda vurada - kohtad tänaval hetkel kui sa teda absoluutselt kohata polnud plaaninud. Täiesti hullumeelne, tundsin just, et ei taha kedagi näha - olles kõnnak-pleieri maailmas healt turvaliselt omades mõtetes. Ja siis raisk, kuidas see võimalik on, et ta just sellel hetkel välja kargab pimedast ööst. Ma ei tea, kuidas ma mööda sain, aga see oli nii kentsakas olukord...

2. Ilus öö on, kirjutasin just uue loo, sedakorda siis JSMile - "Argipäev". Kõndides oli nii palju mõtteid peas, kõigest sellest, mis mu ümber toimub ja nii siis formuleerisingi nad lauluks. JSMiga on nüüd neli laulu juba valmis, mis peale plaadistamist kirjutatud. Plaadil on 10 laulu, nii et pool plaati kohe varsti valmis. Esimest korda tundsin, et seda laulu saaks vaid Märt laulda, lihtsalt ei kujutaks kuidagi Helenat seda laulmas ette. Muusika ka sobib pigem Millile. Hea tunne on...

reede, Mai 14, 2010

14.05

John Stuart Milli debüütalbumi "Panoptikon" plaadikaas. Ilmselt teeme papist ja laotuse sellise nagu Sõpruse Puiestee "Oota mind ära" albumil.

Täna siis oligi too 14. mai, mis kunagi ammu sai välja hõigatud. Kuigi aja sunnil ei saandki kell 14.05 grande finale´t teha, oli siiski tore, sest sai esimest korda ujumas käia - suisa kaks korda. Jah, oli küll külm see jõevesi. Nüüd siis peab mõtlema hoopis 1. juuli peale.

112

neljapäev, Mai 13, 2010

JSMiga Hansapäevadel kaks korda :)

John Stuart Milliga teeme sel aastal siiski kaks esinemist Pärnus, pidi üks olema. Aga enesele üllatuseks vaatasin, et Hansapäevad on niuke üritus, et neil esinevad bändid kaks korda. Niisiis meie ainukesed kontserdid kodulinnas...

Sõpruse Puiesteel on uus lugu, mida saab laadida SIIT. Lool on ka ülikõva stoori:

Lugu on pühendatud traagiliselt hukkunud NSV Liidu kangelase Vladimir Komarovi viimastele hetkedele. Komarov on esimene inimene, kes suri kosmosemissioonil. NSV Liidu kommunistlik partei soovis, et Lenini sünnipäeva auks saadetaks avarusest tervitus ka parteile ja rahvale. Missioonile valiti Komarov. Stardi eel selgus inseneridele, et laskumiseks mõeldud langevarjud on maandumiseks liiga väikesed. Need asendati küll suurematega kuid ei laiendatud langevarjudele mõeldud avausi. Seega oli juba ette teada, et maandumine ebaõnnestub. Lennu jooksul ilmensid mitmed tehnilised probleemid ja Komarov - täitnud ülesande ehk saatnud maale tervituskõne - mõistis, et elusalt ta tõenäoliselt ei naase. Seepeale palus surija viimast sidet oma naisega. Seda ei võimaldatud. Vestluse asemel vastati Komarovile paatosliku salvestisega mis kordus ja kordus. Paludes tungivalt sidekeskusel endaga kõnelda ja lint kinni panna ei saanud ta vastuseks ainsatki inimliku sõna. Viimaks, enne laskumist, sõimas Komarov läbi kogu Nõukogude Liidu juhtkonna. Manuaalselt avatud varulangevari läks sõlme, ka ei toiminud pidurdamisraketid ja kosmosekapsel langes planeedile Maa 600 kilomeetrise tunnikiirusega. Komarovi side kosmosekeskusega salvestati NATO luure poolt ja see on avalikustatud. Komarovi surmapäevaks on märgitud 24. aprill 1967. Planeetidegi vahel kehtib raskus sai valmis täpselt 43 aastat hiljem, 24. aprillil 2010. - allikas: Sõpruse Puiestee.

kolmapäev, Mai 12, 2010

Oravad ja snoobid

1. Ekspressis valutab Krister Kivi feisbuuki pärast südant, koguni üritab järelhõiget formuleerida. Minu südamevalu inimeste ebanormaliseerumisest sealse keskkonna mõjul algas juba ammu varem. Kindlasti ei ole kõiki sõbraks lisav Eesti Superstaari saate võitja ja ühtede staaride postitustihedus tervislik. Mõnikord leiab sealt tõesti midagi huvitavat, aga viimasel ajal üllatavad wannabe postitajad, kes tahaksid tunda end sarnaselt teistele postitajatele ja kirjutavad siis mingit paska. Konkreetset mitte midagi ütlevat paska, mida lõppude lõpuks ei peaks üles märkima ega keegi teadma. Öeldagu, mis tahes, mina Orkutist ei lahku, sest sellist paska seal ei levi ja mingid tüütuid oravaid ringi ei aele - kahju, et vaimselt ebastabiilsetele on jälle leitud uus sõltuvuslik võimalus end kuidagi inimesena tunda. Ilmselgelt inimlike nõrkuste pealt muidugi ongi parim võimalus raha teenida, kuid ma pole ärimees. Ahjaa lugege feisbuuki oravatest ja snoobidest ka SIIN.

2. Praktika finiš paistab - juhuu. Kuigi samas peab endiselt tõdema, et õppisin päris palju uusi asju ja praktika oli sellel kujul igati vajalik. Selliseid vajalikke vidinaid, millest miskipärast Siidikates kunagi juttu ei tulnud - või siis ei teadnud seal ka kedagi. Selles mõttes tundub areng muidugi märgatav. Eile ragistasin mingi Soome firma asjadega  (pagasisildid, kinkekaardid jne), varasemate teadmistega oleksin päris hätta jäänud. Eks praegugi sain ikka nii mõnedki korrad ümber teha, sest järjekordne hurraa sellele, et Corel ja Adobe ei saa omavahel läbi. Täiesti mõttetu rabelemine, mida ei peaks üldsegi olema...

3. Laupäeval siis õlletehases Belka ja Kairit Tuhkaneni sünnipäev. Teeme Oscar W. Black´iga videodiskot. Tulge kindlasti!

teisipäev, Mai 11, 2010

Uute särkide ajastu algus

Kuna vanad särgid on kõigil juba viledaks kulunud kõigil (mulle tundub), on aeg teha uued. Siin siis on näha, millised on uued särgid, hinnad jne ilmuvad peagi kodulehele ja kommuuni. Lisaks sellele teeme ka viienda juubeli särgid, kus siis leiab kõikide bändi liikmete (15 koosseisu) ja suurimate abistajate nimed. Lisaks sellele plaanime hakata ka pusasid valmistama, selle mudeli peaks panema aga hääletusele...

Unes näen ikka imelikke asju, tihtipeale lahendan oma probleeme. Nüüd jälle, ärkasin imeliku tundega - ma ei saa aru, miks osad inimesed mu unenägudes nii tihti käivad. Veider...

esmaspäev, Mai 10, 2010

Kuidas vältida ärritumist ümbritseva rumaluse peale


Uskumatult hea laul, olen täielikult plaadi ootel - Orkuti vahendusel selgus järelpärimise tulemusena, et lindistus käib ja loodetavasti on sügisel valmis. Ammu pole ühegi bändi looming sellist emotsionaalset laengut pakkunud ja loomulikult ootusärevust. No ikka ülikõva!

1. Viimased päevad kummitab mind üks vestlus paari aasta tagant - rääkisin oma lupardist sõbra teemadel. Ja meenus see, kuidas mu tollane vestluspartner ütles, et tema pärast muretsema ei pea - iroonia ja sihikindel kriitilisus viivad ta õigele teele. Naljakas, miskipärast olen viimastel aegadel jälginud enda ümbritsevat ja tundubki, kui inimene kaotab kriitikameele enda ümbritseva kohta, siis algab paremal juhul stagnatsioon, halvemal regressioon, mis viib totaalse vaimse mandumiseni. Mingi eluterve kriitika peab säilima, see hoiab inimest õigel teel  ehk nagu üks vana religioosne praktika õpetab - õnnelikuks saab inimene suheldes vaid vooruslike inimestega. Lollid inimesed väsitavad ja võtavad palju rohkem kui annavad - see hetk kui sa aga sellega lepid, kaotadki enda väärtust. Kuna inimene on siiski kohanev organism, harjub ta vaimses madalseisus viibimisega ära ja ta ei hakka kunagi nõudma enamat. See on suur oht, mida ma ise kardan. Katsun leida hetki ja võimalusi vaimu kirgastamiseks, sest vastasel juhul võib kõik halvasti lõppeda. Samas peaks harjutama seda, kuidas ümbritsevat rumalust ignoreerida ja mitte oma emotsioone sellele raiskama. Praktika!!!

2. Praegu on totaalne lugemiskuu  (lugemisaasta on niikuinii), hetkel on nii palju teoseid käsil. Kohe-kohe olen lõpetamas ajaloo kurikuulsamatest salaorganisatsioonidest rääkivat raamatut. Paralleelselt on käsil ka siin blogis varem mainitud Rootsi kultuskirjanik Torgny Lindgren viimase triptühhoniga "Isa arm" ja Orwelli uus ühendteos "Loomade farm 1984". Viimane on täitsa lõbus lugemine. Kuna viimasel ajal laulutekstide kirjutamise vaimu ei taha peale tulla, olen sunnitud ka luulet lugema. Vaatan, ehk jääb midagi silma. Vene luuletaja Kirill Medvedjev ja kodumaine Indrek Hirv. Viimati sai viisistatud Sibyl Vane´ile Kersti Merilaasi luuletus "Risttee".

3. Muidu pole muud midagi, ikka praktika. Lõpetasin filmianalüüsi ja nüüd on teatav tegevusetuse tunne. Õnneks leevendust pakuvad kujundustööd. Ars longa :)

kolmapäev, Mai 05, 2010

Positivistliku lähenemisega kaasnev positiivsus

Parafraseerides klassikuid pildile nime panekul: Laine loksub vastu Kaid.  Ja eks ta nii ongi taustal jäämurdja neiu Eva.

1. Valga retk sai läbi, esimest korda magasin tagasisõidul. Nõrk külg jällegi oli viimasel hetkel loobujate asi, peab ikka järgmiseks aastaks kohandama süsteemi, et raha kogutakse ette. Nii ei saa, et hetk enne bussi väljumist mõned magavad sisse ja helistavad, et me ei tule. Tore oli see, et vaatamata loobujatele saime bändidega puuduva osa klapitud ja Valgast piletite rahast selle tagasi. Igati hästi läks selles suhtes. Tundus, et reklaam kohalikus meedias toimis ka väga hästi. Miinusena peab muidugi nentima seda, et helitehnik ei olnud seekord nii tasemel kui tavaliselt. Sellest oli kahju, aga samas läks ikka lõpuks korralikuks mölluks nii et ei saa kurta - sitt tehti saiaks suisa mühinaga. Nüüd siis pilk järgmisesse kevadesse ja juubeliretke korraldamine. Loodetavasti õnnestub Valga retke ajaloos esimest korda leida ka sponsorlust või projekti põhist toetust. See omakorda alandaks bussipileti hinda ja tooks rohkem inimesi retkele. Tagasi tulles oli meeldiv avastada keset põldusid paiknevat toidubaari Hummulis - tootevalik oli hämmastav Nussi nime kandvast šokolaadist kuni kiivrini. Kesköine bussirahvas ostis asutuse hamburgeritest tühjaks. Päris hullumeelne, aga igati tore ja meeldejääv retk.

2. Täna osalesin miskil seminaril, mis kõneles EL-i noorsootöö poliitikast. Njaa, päris vahva oli sattuda esimeses tandemis paari mingi tüübiga, kes käib kõikidel koolitustel kuhu saab. Loogika selles, et kui ta kasvõi ühe targa mõtte on kuulnud, siis on koolitus talle korda läinud. Meenutas kergelt "Kaklusklubi" tüüpi. Aga sellegipoolest oli tema veel suhteliselt leebe, sest sõber, kes tal kaasas oli - hmm, kuidas nüüd öelda, see oli vist kõige jubedam tudengiaktivist, kellede arhetüüp meenub Tartust. Õudusjudinad tulevad sellise naiivselt pealetükkiva, end jube targaks ja tähtsaks hindavate tüüpide kohtamisel peale. Ja nüüd olin ma taga ühes ruumis, õnneks mõned ta suisa lollused sai paari kiire täpsustava märkusega põrmustatud. Sest kui sellised esinejad tunnevad, et neid fännatakse, hakkavad nad veel jubedamas koguses paska tootma. Nii oligi parim hetk kui noorsand arvas heaks nentida, et asjale võiks läheneda positivistlikumalt, ehk lisada siis positiivsust. No tsiisas... klassikaline lahetudeng, lõnga juuste ja laheda maneeriga. Teiste inimeste seas oli õnneks törts mitmekülgsemaid natuure, kuigi mõned füsioloogilistest põhjustest tingitud komplekside põdejad hiilgasid ka seal vastu rinda tagudes, "keda kõike nad ei tunne ja mida tea"-d rõhutades. Lõunasöök oli maitsev ja lõpuks leidsin isegi mõnega ühise keele ja tundus, et mingeid mõtteid siiski sai. Aga osade inimeste puhul tundub, et tahan hakata satanistiks, sest tõesti - lollus on suurim patt, mida inimene teha võib. Miks peaks üks normaalne inimene end teiste ees lolliks tegema või esitlema end lollakana... jumal seda teab!

3. Eriti naljakas oli see, et kuulasin eelmises postituses soovitet´ mullitamise laulu ja sõistin rattaga just üle silla. Ja mida ma näen vähemalt 60cm diameetriga mull lendleb mu ees. Seejärel silmasin kaht noort, kes mingi kahest teibast tehtud mullitajaga neid seal tekitasid. Uskumatult lahe efekt oli!

laupäev, Mai 01, 2010

Bakalauruse töö tsitaat Albert Marginalilt


No uskumatult hea lugu jällegi Biffy´lt.

1. Eilne Port Arturi püha keeras täitsa segaseks. Nimelt kell 22.50 lavale astuma pidanud Pantokraator, seda mitte ei teinud. Juhtus see, mis juhtub siis kui hoolimata ilmateatest ürituse korraldajad arvavad, et ilm ära ei keera. Paar minutit enne esinemise algust sadas maha terve kevade norm lagedat vett, mis kattsi lava ja tehnika. Vool tõmmati välja - vihmast agoonias rahvas jooksis äärte alla peitu. Kell 23.00 seisuga oli siis Port Arturi tagune tühi, lava pime. Nördinud umbjoobes härjapõlvlastele (keskmine pikkus oli nimelt 112 cm, keskmine vanus 12 ja keskmine joove 1,2 prommilli) lasti ilutulestik kell 23.10, mis oli planeeritud südaööle. Purjus lähmerdised karjusid iga paugu peale ja vaatasid heldinult, et küll oli hea pidu. See, et peaesineja ei esinenud, ei meenunud kellelegi. Oh püha lolli rahvast, läbu jätkus ja politseil olid käed-jalad tööd täis.

2. Valga retk sellel aastal on olulisemalt raskemas olukorras kui varem - ilmselt masu, 1. mai kui sitt päev jne. Loodetavasti on kontserdil palju inimesi ja saame asja nulli ikka. Järgmine viies aasta tuleb väga tugevalt üle vaadata, et mis ja kuidas seda teha annab.

3. Eile avastasin, et mind on tsiteeritud ühes bakalaureuse töös. Tsitaat ise pärineb minu blogist. Oh mind arvamusliiderdajat :)