Olla esimest korda luuletaja

Niisiis kõigile, kes veel kuulnud pole või kes ära unustanud. Järgmisel laupäeval siis koos DND-ga Tartu GenKlubis. Kuna ajaliselt ja väljaminekuterohke aja tõttu ma sel aastal oma veerandsajast sünnipäeva ei tähista, siis ootan hoopis häid sõpru, tuttavaid ja toetajaid kontserdile. Et tuleks üks vinge õhtu. Pealegi on tänase seisuga väga suur tõenäosus, et meie album "Panoptikon" saab 6. novembril esmaesitletud ja füüsiliset saab seda sealt ka soetada. Kõik osapooled tegutsevad selle nimel, nii plaadi tiražeerija, trükikoda kui ka tubli Erkki-Siim, kes lood ilusasti kohale toimetab. Niisiis loodetavasti kohtume kindlasti Tartus!

Sellest aastast jääb elavalt meelde kaks omapärast kogemust - filosoofia loengu pidamine ja oma luuletuste avalik lugemine. Eilne kogemus oli üllatavalt positiivne - GenKohvik oli vägagi rahvast täis. Seisti püsti, saalis oli vaikus ja inimesed kuulasid tähelepanelikult. Kuigi olin üsna närvis, siis mingeid kalasid ei juhtunud. Üllatav. Pärastine vahetute komplimentide sadu ka täiesti suvaliste inimeste poolt, sisendas seda vajalikku usku enda loomingulisse tegevusse. Tegelikult pole ma ju varem väga tahtnud öelda, et kirjutan või et sellised pigem melanhoolsed tekstid on minu tehtud. Vestsin iga luuletuse algusesse ka selle, miks selliseid asju kirjutanud olen. Huvitav oli jälgida, kuidas need lood inimesed endasse neelasid. Naerdi, plaksutati. Muidugi tore oli ka see, et kokku oli pandud kolm erinevat luuletajat, kes siis üksteise järel deklameerisid. Muidugi kutsusin kõiki JSMi kuulama, mõned küsisid isegi pärast üritust veel üle, kust kuulda saab ja mis bändi nimi on. Kokkuvõttes suur kummardus kõigile, kes toetust avaldasid ja kohale tulid! Nii suurt tänu polegi olemas, millega tänada neid kes neid tekste kirjutama on inspireerinud... herb.

Facebook on tõeline relv. Lugesin artiklit, miks arvab Pärnu klassikalise muusika koolkonna üks osasid, et Pärnu linnaorkester on pask. Kommentaariumis aga annavad kuuma Pärnu linna verbaal/kirjaliku väljenduse raskekahurid: minu kunagine muusikaajaloo õpetaja Mati Põdra ja luuletajast ühiskonnakriitik Kivisildnik. Äge, sest neid on nauditav lugeda. Vahele suskab aga erilist kibedat tekstuaalset pärli artikli kirjutanu kaasa, kes lihtsalt tsiteerib Facebooki a´la täna öiseid üllatusi Facebookist jne. Nagu uskumatule Pärnule kohane. Kogu huumor paikneb SIIN.

Saigi valmis

Kuna blogger ja YouTube täna sõbrad ei ole, peate videot vaatama ja lugu alla laadima ise: http://ckp.pri.ee/vabanduseks

Paar sõna ka asjast:

Loo „Vabanduseks“ originaali salvestas ansambel John Stuart Milli 3. koosseis peale pooleaastast tegevust päikesest palavaks köetud plekk-katusega garaaži pealses ruumis 2005. aasta suvel. Tollal tundmatu Jaan Paavle nimetu teksti sõnad leiti vanapaberi käitlemise keskusest suvalise 70ndate Loomingu ajakirjast. Tänaseks teadaolematul põhjusel sai loo nimeks „Vabanduseks“. Esimest korda jõudis see laiema avalikkuse ette 2005. aasta lõpus välja antud DIY demode kogumikul „Moskva neegrid“. Kuigi suurt osa tolle kogumiku lugudest aktiivselt tänaseks ei mängita, on „Vabanduseks“ ainuke selle perioodi lugu, mida vahelduva eduga mängitakse kontsertidel siiani.

2010. aastal täitus viis aastat John Stuart Milli sünnist ja DIY kogumiku väljaandmisest, selle puhul plaaniti salvestada lugu sarnaselt tollasele kogumikule. Kui 9. augustil 2010 teatasid erinevate päevalehtede online väljaanded kunstniku ja poeedi Jaan Paavle surmast, ei olnud keeruline valida, millist lugu selle puhuks teha. Tõsi esialgsest versioonist on tehtud küll tugev ümbertöötlus, kuid laias laastus on laul samal kujul kui originaal. Esimest korda John Stuart Milli ajaloos osalesid salvestusprotsessis lisaks bändi muusikutele ka head sõbrad teistest väga erinevatest bändidest – nii mängis bassikitarri osad sisse trip-hop bändi Maux Saks and The Cocks bassist Kaarel Leping ja soolod grindcore´i ansambli Anal Caves kitarrist Olle Nõmm.

Loo sõnade autor Jaan Paavle on sündinud 22. aprillil 1940. Oma loomingulist karjääri alustas ta Tartus koos 1960´ndate intellektuaalide põlvkonnaga. Tema kaaskonnas oli tihti teiste seas ka näiteks Artur Alliksaar. Paavle on välja andnud mitmeid luulekogusid, kuid selle juures on tema jaoks olulisel kohal olnud ka kunst – ta lõpetas keraamika erialal ERKI 1980. aastal. Paavle on tuntud ka kui performance´i kunstnik, kes teinud koostööd ka Jaan Toomikuga. Lisaks sellele kirjutas Paavle proosat ja oli veendunud budist. Jaan Paavle lahkus siit ilmast 2010. aasta 9. augustil.

„Vabanduseks“

sõnad: Jaan Paavle; muusika: Albert Marginal

Matt Samuel Berlioz – vokaal

Albert Marginal – kitarrid, mandoliin

Olle Cave – soolokitarr

Carlo Fatto – bass

Erich Schmidt – trummid

Githa Glow – taustvokaal

Salvestus: august-september 2010 Pärnu Noorte Vabaajakeskuse prooviruumis.

Miks ja master: september 2010 Carlo Fatto, Albert Marginal

Nõustamine, korrektuur: Janek Kivi

Video originaal: ETV „Väike luulesaade – Jaan Paavle“ aastast 1994.

Järeltöötlus: Chasper Kazparovich, Albert Marginal

Kes ja miks Missoulast?

Peagi netiavarustesse paiskuva loo ja video reklaam. Hetkel veel siis mõned asjad veel vajavad nokitsemist!



1. Dagö salvestab uut plaati, mis valmib kevadeks. Käisin just Sütevakas Säsi vaatamas ja ettekandele tuli ka kolm uut lugu "Plaan delta", "Veneetsia" ja "Tofu" - uuelt plaadilt siis. Esimene neist muidugi oli eriti kaasahaaravalt teistsugune kui muud Dagö lood, aga üldplaanis tundus ikkagi väga hea. Saatpalu näitlejaoskus tõmbas rahva täiega käima. Fenomenaalne, kuigi osasid ajab oksendama, siis minu arvates kahtlemata nauditava tekstuaalsusega bänd. Inspireeriv võiks öelda, kuigi musikaalselt eelistan Pantokraatori kõlapilti rohkem Saatpalu hääle saateks. Säsi ennast on muidugi selle vahetu õhkkonna lummavuse tõttu väga hea kuulata, lülitaks justkui välja.

2. Üle pika aja logisin sisse oma Rada7 profiili. Ma muidu loen niisama, ei viitsi sisse logida. Seekord oli keegi mulle isegi privaatsõnumi saatnud, tavaliselt seda eriti ei juhtu. No harvad korrad. Igatahes oli nüüd privaatsõnumisse laekunud üllatav pakkumine, nimelt toosama DND, kellest allpool juttu, kutsus meid soojendusesinejaks. Uskumatu pakkumise tulemuseks ongi siis see, et 6. novembril esineme koos DND (UK), Rosa Alchemica (UK) ja Mimicry´ga Tartu GenKlubis. Kusjuures plaadiesitlejate MySpace´i on ilmunud ka eestikeelne lugu, mis iseenesest viib oma laulumaneerilt ikka väga Metro Luminali tagasi. Ei oskagi midagi öelda - kui siis ehk, täitsa p*rses kui äge. Muide 37,5 protsenti viimastest külastustest JSMi MySpace´is on tehtud Montana osariigis paiknevast linnast Missoula. Kusjuures Missoula on sama suur linn kui Pärnu pms, elanikearvu järgi. Huvitav, miks peaks just sealt need külastused tulema? Ja milline inimene see olla võiks?

Raadiote kriis - miks tapetakse Raadio 2?

Niisiis on jõutud sinna punkti, kus eraraadiojaamade reklaamimüük on piisavalt kahanenud, et peaks/võiks oma kesisevõitu olukorras alustatada kriitikat valitseva olukorra suhtes. Hetke peamiseks sihtmärgiks on saanud rahva raha eest ülal peetav raadio 2, kus siis üüratud palgad ja madal kultuuriline tase. Muusika vahendusel olen kõikide Eesti raadiotega mingil määral kokku puutunud - pean ausalt tunnistama, kui välja arvata üks nädala demo mängude korra mitte registreerimine, on raadio 2 olnud üks täpsemini oma mängukordi märkiv ja uuele loomingule vastuvõtlikum raadiojaam. Vaid reklaamimüügile ja meinstreamile orienteeritud raadiojaamad ei julge katsetada muusikaga - või pole nende muusikavalikuga tegelevad inimesed piisavalt kompetentse või puudub sootuks huvi. Selles plaanis on raadio 2 asendamatu uute tulijate orbiidile tooja - me ei räägi siin, Shanoni uuest tulemisest. Mis tuleks oma Smilersi loominguga ka Sky Plus´i vahendusel. Pean siin silmas pigema alternatiivsemaid kollektiive. Kasvõi me ise John Stuart Milliga. Oleme kahel korral olnud seal nädalademo, mis minu arvates on ühelt poolt suur saavutus, teisalt jälle väga hea positiivne reklaam. Samas Pärnu raadio pole vaevunud neile saadetud lugusid isegi mängima, vähemalt Autorikaitsele nad pole selle kohta mingit informatsiooni saatnud - sellest järeldan, et pole toimunud esitamisi. Mis on muidugi topelt leim, sest kohalik raadio võiks oma linna kollektiivide ja ideede eest ennekõike seista. Kahjuks on Pärnu raadio vaid odav SkyPlusi pleilisti kohalik esitaja. Ma ei tea ühtegi saadet, mille puhul ma seda raadiot kuulaksin. Omal ajal sai bändisaadet kuulatud, sest see oli tõesti huvitav. Kuskilt põõsast rebiti välja bändid, mida varem polnud kuulda olnud. Mina vähemalt ei teadnud.

Kokkuvõttes: Juhul kui me kaotame Raadio 2, kaotame ühe olulise väljundi noortele bändidele. Ma ei usu, et Sky Plusis hakkaks toimuma nädala demo või nii palju temaatilise muusika saateid. Ja et SP kuulajad seda üldse kuulda tahaksidki. Teisalt muidugi seal on sama onupojapoliitika A-listidesse saamiseks, AGA see on igalpool nii. Igal pool pead sa kedagi tundma, et su värskelt ilmunud plaati mängitaks ja promotaks. Suvaline provintsi bänd ei löö jalaga ust lahti ja saa kuulsaks, kui ta ei kasuta tutvusi jne. Võtame the Belka 15 aastase tegutsemise kogemuse - kui oma asja teha lihtsalt entusiasmist, siis ega keegi sind selles plaanis üles ei korja. Kui pole mingit jubedat eesmärki - seda eesmärki, mille nimel tänapäeval nii palju muusikat teha. Olla porilombi kuningad. Vat neile, kes muusikat selle loomingulise ilu pärast teevad, neile ongi vaja raadio 2te, kõigi oma saadetega - nii väljundi kui sisendina.

Sügis taevas

Niisiis üks mu lemmikbände on kohe-kohe välja andmas duubel-albumit. Selle puhul tulevad taas ka Eestisse. Ootan põnevusega. Hetkel saab nende MySpace´ist kuulata uue plaadi materjalist ühte lugu. Mis tundub tõesti hea. Kui eelmise plaadi lindistasid nad prooviruumis ise, siis selle kohta ma muidugi veel ei tea, aga see sound on ikka väga äge neil. Soovitan!

1. Käisin Sütevakas loengut pidamas filosoofia ja ulme seosest James Cameroni ulmesaaga Terminator´i näitel. Positiivselt üllatas esmaslt muidugi rahvahulk, siis nende aktiivsus ja osavõtlikkus. Päris huvitav, nii vaadates saab tõesti aru, et selle kooli inimeste fluidum on erinev mõne teise omast. 30 gümnaasiumi õpilasega vallutatud õpetajatetuba oli pinget ja aruteluteravust täis. See oli täiesti nauditav. Laias laastus siis puudutasime teemasid: inimese ja roboti erinevus (Turingi test, Descartes´i inimese ja looma erinevuse test, Hiina tuba), tehisintellekt ja selle võimalikkus, marksism ja kapitalismi kriitika Terminatoris (paljastame Cameroni marksistiks olemise), James Cameron on küborg (Andy Clarke). Sinna juurde muidugi tekkis ekslevaid ja samas ka põnevaid arutelusid/vaidlusi muudel teemadel. Ja tänud Ristole muidugi kutsumast.

2. Lisaks uuele kogemusele filosoofia loengu pidajana, kogesin ka elu esimest black metal kontserti. Ausalt öeldes pole ma kunagi sellist muusikat kuulanud, peamiselt olen seda kuulnud meie trummari autos. Aga mujal mitte. Nii sattusingi rockiklubisse kuulama siis Bestiat ja Musta Rannikut. Esimest kahte bändi kahjuks ei näinud. Kontserti iseloomustab muidugi paremini ansambel Terminaatori sõduri laulu parafraseering: "Rasvaste juustega on kontserdil raske tukka visata". Ses suhtes nalja sai palju. Kaks purjus hevikat leidisd end suitsuruumis üksteisele rögisedes. Mees ja naine siis. Pärast rituaalset röginat lahkusid ümbert kinni oma asju ajama. Lisaks sellele oli vaimustav vaadata tõeliste blacki meeste juukseheidet, eriti ühe rasvase peaga tüübi oma. WC-s oli muidugi vee peale laskmise võimalused kinni pandud, seega tervitas seal kirbe kusehais külastajaid. Ja kõik olid purjus. Uskumatu. Aga muusika oli äge, Bestia oli vinge. Kostüümid ja eriti saatanlik värk :)

3. Katsetasin vahepeal ka viktoriini koostaja/läbiviija rolli. Päris äge oli, tõeliselt lummav tegevus. Varsti saan seda praktiseerida ka Tartu Ülikooli mälumängul. Tartusse lähen mingi hetk ka luuletusi lugema ühele luuleõhtule, mille täpset aega ma ei teagi veel. Loominguliselt on tore periood - kurikuulus sügis. Nüüd on pimedatel õhtutel päris hea nokitseda, sest kõik tuleb nii lihtsalt. Emotsioonid on õiged. Nii ongi JSMil juba neli uut lugu ootamas. Aastaga on siis juurde kirjutatud kaheksa uut lugu. Peaaegu plaadi materjal koos.

4. Eelmisel nädalavahetusel sattusin Vennaskonna kontserdile. Muidu nagu tavaliselt - pask heli, sõnadest ei saa aru ja muidu on kuidagi üle t*ra tehtud. Üllatav aga oli, et Vennaskond esitas täiesti uusi lugusid. Need kusjuures muusikaliselt olid täiesti talutavad, aga sõnad olid suisa banaalsed. Näiteks mingi lugu oli selline: "Anna bensu raisk, anna bensu raisk - tahan ära siit" ja teine, mis kannab nime Riigikogu kõlas a la "Mina lähen Riigikokku soomustransportööriga.... see ei ole ninasarvik, see on soomustransportöör". Ja kuulasin ja imestasin, et nagu mis labasus see siis nüüd on. Ja muidugi alguses oli jälle mingi poliitiline nali, Mart Laari maskiga õhtujuht tuli lavale Vennaskonda tutvustama. Nagu mis mõttes, see läbi ka saab või?

5. Vahepeal olen olnud allveelaevade lummuses - vaatasin läbi enamiku mängufilmidest sel teemal. Soovitan ehk vaid Das Boot´i, selle soundtrack on ikka ulmehea. Üldiselt nagu mingeid väga tervaid filme polnud. Lisaks sellele kostitasin end Machete´ga, mis oli tõesti hea. Siis sai vaadatud veel Goodfellas´it, mida ma varem polegi näinud. Peagi üritan elus esimest korda vaadata Ristiisa filmid ära. Aga esimene on üüratult pikk juba ja uni tahab tihti peale tulla.