Eleegia

Tänane päev viis kaks inimest, keda ma ka rohkemal-vähemal määral tundsin. Teretasin neid alati ja eks kunagi on saanud ka rohkem vesteldud. Ma ei oskagi midagi öelda... peale Mario Kaldmaa matuseid kirjutasin luuletuse, aga ei arvanud, et see ka midagi tähendama hakkab. Kuu ja ühe päevaga on lahkunud pms neli inimest.

Nii palju sureb meid

Sellel külmal talvel

Minnes lumiseid teid

kääpad kui hanged

Raagus puude palistus

Me minemise teel

Minek, igavene alistus

Me näeme veel!

Kuigi surm on natuke kaugemalt viinud inimesi, kohutab mind ikkagi see mõte, kui habras on meie olemine. Ühte neist inimest nägin ma naeratavana alles esmaspäeval. Ma ei tea, see on kõik nii veider ja hirmutav - kui kergesti kõik kaob.

Ühe noorte bändide konkursi hääbumisese taustal Pärnu muusikaelust

2006. aasta vaieldamatuks positiivseimaks üllatuseks oli esmakordselt aset leidnud Proovika nimeline konkurss, kus meil oli au ka John Stuart Milliga mängida. Korralik tehnika (mida tõsi küll, me tollal kasutada ei osanud) ja korraldus, jätsid üritusest ülipositiivse mulje. Seetõttu sai ka hiljem alati kuulajana üritust külastatud. Reedel selgus, et oma viiendat sünnipäeva see üritus ei näe ja 2011. aasta Proovika konkursi ei toimu. Kuigi bändid said juba demode voorust valitud. Nüüd siis on kadunud noortele ainuke kindel võimalus Pärnus esineda väljaspool noortekeskust. Sest Pärnus ei ole ju kontsertkohtasid ja võimalusi. Selles plaanis oli Proovikas asendamatu ja selle hääbumine ükskõik millisel põhjusel ränk hoop Pärnu muusikaelule. Tundub, et hingusele läks ka Noortebändi konkurss, mis omakord tekitab küsimuse, kas selline formaat siis äkki on ennast ammendanud? Proovika võitjate näitel on kindlasti 2 bändi, mis siiani mingil määral toimivad ja omavad nime - kaks teist on lihtsalt ajahammaste vahel minevikuks saanud. Seega statistiliselt on 50:50 ju väga hea tulemus. 

Oma uksi on sulgemas ka Pärnu Rockiklubina tuntud Dekadendz. Kuigi võib vaielda koha esteetika, sisu jne teemadel, siis on tegemist Pärnu ainsa lavaga, kuhu on asja bändidel, kes teevad muusikat, mida kõrtsis ei mängita. Sest Pärnu ainuke teine lava, kus on bändidel asja, on Kuursaal - aga see on juba hoopis teise temaatikaga koht - inimesed, akustika jne jne. Küll aga võib ju välja tuua Beach Clubi lava, mida saab võimalusel kasutada - talvel ja kevadel on see kütte puudumise tõttu siiski võimatu. WC-des puudub vesi ja maja lõhnab tugevalt hallituse järgi. Lisaks sellele puudub kohapeal tehnika ja valgustus. Hästi hoitud saladusena on alles ka Nooruse maja lava, kuid selle asutuse formaat ei võimalda kahjuks üritusi enam teha. Eriti olulisel kohal on põrand, mida kasutatakse peotantsu harjutamiseks. Ja selles valguses korralikul laval Endla teatris toimuv üritus oli kindlasti mingis plaanis üks Pärnu bändide muusikaelu tippsündmusi. 

Samas on kindlamast kindel, et täiesti isemajandav ja igasuguse toetuseta Pärnu bändide Valga retk peab sel aastal maha oma viienda sünnipäeva. Muidugi on olnud ka Valga retkel keerulisi hetki ja palju huupi tegemist, aga siiski pole ma ise pidanud peale maksma üritusele ja kõikide asjade kiuste olen suutnud viimased kaks aastat ka bändidele tasuta sõidu tagada - mida pean oluliseks saavutuseks. Muidugi on nõme, et bändidele ei saa maksta kontserdi eest, sest see piletirahast tulev tuluprotsent kulub omakorda tasuta bussisõidu võimaldamise alla. Aga siiani on bändiliikmete sõnade kohaselt ei olegi selle ürituse puhul tähtis tulu, vaid üritus ise ja emotsioon, mis sellest saadakse ja mis nagu elu on näidanud jääb kauaks ajaks inimeste südametesse. Mul on hea meel, et on olnud piisavalt inimesi, kes on igal aastal leidnud võimaluse selle retkel osalemiseks. Selles valguses ma lihtsalt mõtlen, et rohkem võiksid bändid hoida selgasid koos ja katsuda asju samamoodi nui neljaks teha - taandades tänapäeval esiplaanile pandavad majanduslikud huvid. Just selles valguses ütlengi vihjena oma lemmikfakti, et Viktor Tsoi oli ka siis katlakütja kui 1/6 planeedist teadis ta kõiki laule peast. Loominguga peab ja tuleb tegeleda loomingu enda pärast, kui see ära tasub, on see puhas boonus. Aga primaarse elatusvahendina tuleks ilmsegelt panustada teistele asjadele, sest elu on näidanud et sellest august mingeid üüratuid summasid ju ei liigu.

Kokkuvõttes seda kõike mõeldes loodan ma leida mõttekaaslasi ja tõstatada diskussiooni teemal, kuidas edasi. Kuigi ehk ettevõtjatel ja linnaametnikel on kogu olukord täiesti tähtsusetu, siis on terve hulk inimesi, keda see olukord otseselt puudutab ja kellel sellega seoses peaks olema piisavalt motivatsiooni lahenduste leidmiseks. 

Olen ideetasandil välja töödanud ka ühe plaani, mis peaks tekkinud tühimikke täitma ja pakkuma üht võimalikku lahendust. Aga noortebändide konkurss ja rockiklubi see ei ole, sest need formaadid on ilmselgelt ennasta ammendanud.

Kriitilise noodina tahaksin  lisada, et kommunikatsiooni ABCst lähtudes poleks asjaosalised (ehk siis noored bändimehed) pidanud seda Proovika ärajäämise uudist mitte pressist teada saama, vaid sellele oleks pidanud eelnema kas, 

a) meiliteavitus, kus noortele asi lahti seletatakse

b) telefonikõne või mõni muu isiklik teavitus

Praegune lahendus oli ikka väga mööda!

Heiko kuumad 90ndad

 

Mingil hetkel eelmise aasta lõpus sattus kätte selline raaamat ja ma lugesin selle muidugi ka kibekiirelt läbi. Meenutusmuigeid venis suule mitmes kohas. Sellepale koostasin enda listi 90ndate tippmarkidest. Panen selle ka siia kirja, sest nii mõnigi neist raamatus ei kajastunud, mis oli muidugi kurb

Kirjasõbrad - see oli fenomen omaette - msni, Orksi ja FB eellane. Kõik otsisid lehe kaudu kirjasõpru, sest suhtlemisvajaduse rahuldamiseks muid vorme olemas polnud. Nii oli ka minul kirjasõber kuskilt, aga ma vist saatsin talle ühe kirja tagasi. Teisele enam ei viitsinud vastata. Seega kirjasõbra asjaga oli natuke halvasti. Aga mujal see süsteem ikka õitses. Ja kuulutusi oli Meie Meeles (tollane kultus noorte ajaleht, kust sai lemmikartistide plakateid seina peale) kõvasti.

Turbo ja Hubba Bubba - kindel legend oli, et neist esimese tarvitamine ohtras koguses pidi tappev olema. Ma ei kujuta ette kust see rahvalegend tuli, aga nii mina kui ka teised lapsed jäime pisarates ilma Turbota. Sest kuskilt oli kuuldud selle surmavast konsistentsist. Kusjuures legendaarne mullinäts Hubba Bubba aga tekitas mul miski allergia... jumal teab, mis seal sees oli.

Uued ülivanad bussid - eriti sensatsiooniline oli kui Pärnusse toodi esimene punast värvi ülivana Rootsi päritolu Scania buss. Mäletan, et esimene välismaa buss liinil tähendas seda - et Pärnu Postimehes anti teada isegi, mis päevadel see buss mingit liini sõidab. Ma tegin sellega mitu päeva ringe linnas. See oli nii soe ja võimas, erinevalt Ikarus´e bussidest.

Piipar ja "telliskivi" - enne kui mobiiltelefonid tavakasutajatele hoomatavad hinnad ja vajaliku levipiirkonna said, oli kõige šefimatel meestel piiparid. Ja kellel päris piipari jaoks raha ei olnud, ostis selle korpuse, mis toimis ka tulemasinana bussijaama vidinate poes. Oluline oli midagi vööl kanda. Siis hakkasid esimesed ülisuured mobiilid tekkima inimeste vöödele, neid kanti nii, et kui pintsak seljas oli, siis pintsak läks tagant läbi. Mobiili ja piipari olemasolu pidid kõik teadma. Kusjuures ma keeldusin mobiiltelefonist kaua, sest arvasin, et seda ei lähe kunagi vaja. Lõpuks allusin ikkagi survele.

ESS - see oli märksa kõvem asutus kui politsei. Rahva  tõeline lemmik ja üübermoodne superkangelaste asutus, neil olid alati uued autod ja võimsad sularahabussid. Ma osalesin joonistusvõistlusel viie tööga. Sain autasuks helkuri. Ühel pool oli ESS ja teisel pool politsei. See oli võimas. 

Filmiplakatid - kõige kuumem teema olid filmiplakatid, mis 90ndatel Eestisse jõudsid. 80ndatel joonistasid kultuurimajade kunstnikud ise plakateid. Miniatuursed filmiplakatid ilmusid ka ajalehe kava tagakaanel. Need lõikasin ma välja ja kleepisin kapi sisse. Hiljem oli kuskilt teed pidi võimalik saada filmiplakateid otse kinost. Siis sai seina täis toppida. Väga uhke oli. Veel hiljem sai kõik maha müüa.

Pimp my ratas - ratta pimpine oli jõhker teema. Kuna levinum pimpimise ratas oli perekas - mis sobis oma reguleeritavuselt igas suuruses lastele, siis oli see ka loomulikult vingeim pimpimise materjal. Vanaema kärukumm käis muidugi alati alla. Lisaks sellele meesteka esihark. Rääkimata hapukoore topsist tehtud pläristajat, mis kodarate vahele toppinuna rattale võimsust lisasid.

Ülikallis taara - õlletehases sai taarat ära viia isegi kallima hinna eest kui täna ükskõik kus. Ühe õllepudeli eest sai kõige paremal hetkel 1 kroon 50 senti. Samas kordades, kordades odavamad. Näiteks 50 senti maksti limonaadi pudeli eest, see 0.33 taara. Kusjuures limpsi enda sai kätte umbes 3 krooniga. 

Telekamängupõrgud - telekamäng polnud siis veel laia tarbe kaup. Seega tuli selle mängimise eest raha maksta. Selle jaoks olid spetsiaalsed saalid, kus sai siis mängida. Ja kes mängida ei osanud ostis aja, et keegi teine ta eest mingi koha Super-Marios ära teeks. Ja abimehi oli alati jalaga segada.

Retuusid - need pole mingi moeröögatus. Mul olid need juba 94´aastal kehalise kasvatuse tunnis paar korda jalas. See oli moodne kaup ja seda kandsid nii poisid kui tüdrukud. Õnneks mõistsin peagi, et nendega on imelik olla. 

Mehukatti sünnipäevad - sünnipäevade kindel joogimaterjal oli nurgelises plastikanumas paiknev Mehukatti siirupist tehtud morss. Kuna Eesti siirup oli klaaspudelis, siis andekad Eesti inimesed tegid neist igasuguseid muid asju. Keegi tegi marjakorjamise aparaadi. Mõni sugulane äkki?

Plekist puhveti kaunistused - igas Eesti kodus oli mõni usin perelaps, kes kogus purke. Ka mina. Kõvematel tüüpidel olid need puhvetis au kohale surutud. Mina pidin leppima enda riietekapi pealse kohaga, kus ruumi vähe ja kõiki demonstreerida ei saanud. Kord kuus ladusin purgid mingi uue loogikaga ümber. Loomulikult puhastasin. Purgid kukkusid ka tihti alla, siis tuli sooja veega neid pehmendada ja sirgeks mudida. Alati oli kellegil sugulane kuskil, kell olevat 1000 purki. Mul polnud, aga rääkisin mõnikord sugulasest ka ise. No et mitte halvem olla. Igatahes leidis purgikollektsioon oma otsa ühes Väike-Kuke tänava garaažis paiknenud taarapunktis. Purgi kokkuostu hind oli 5 senti. See oli kurb hetk.

Kassetid - enne kui ma oma esimese CD ostsin, mis muidugi toimus julgelt 5 aastat enne esimese CD-mängija ostmist, olid ainult kassetid. Nende kollektsioon on mul siiani karbi sees. Kassettide lindistamine oli rituaal, millesse rõhutatult piinliku täpsusega tuli suhtuda. Duubelmakk - kahe kasseti mängijaga, millelt sai hõlpsalt lindilt lindile kopeerida oli muidugi pask. Parima kvaliteedi sai kahe maki ühendamisel. Ma ei tea tänini kas see tõesti ka nii oli, kuid see oli ikka tõsine tegemine. Rääkimata laulude küttimisest ja siis nende raadiost salvestamisest. Ka piraatkassetid olid turul teema, meil oli vist piraat-Mati Nuude ja piraat-Sõnajalgade kassett. Käsitsi oli peale kirjutatud, aga poole odavam. Mu arust vist 25 krooni maksid.

Juustunumbrite kollektsioon - enne seda kui juustupakendid tekkisid olid juustu ja nende realiseerimised tähtajad said, pandi juustu sisse sinised numbrid, mis mu mäletamist mööda märkisid valmistamise kuud ja päeva. Neist sai omakorda luua põnevaid numbrikombinatsioone. Mul oli tänu emale neid terve hunnik. See oli tõsiselt kõva kraam.

Linnasaun - enne seda kui kõik ennast pidavalt kasima hakkasid, käidi kord nädalas saunas. Miskipärast aga jäi see traditsioon ka kestma. Seda vist võimendas see, et Karja tänaval avati 95´aastal ultramoodne linnasaun. Basseiniga. Avamisel oli kohal jõuluvana ja lapsed said tasuta sisse. Ka meie naabripoistega olime kohal. Kohapeal toimus näiteks meeste riistade mõõtmise võistlus. Väikseid poisse see ei puudutand, meie teema oli bassein. Seal aga oli üks kindel vanamees, kes armastas poisse vette visata. Käega jalge vahelt. Õnneks meie seda asja läbi ei teinud. Aga suhteliselt hästi oli aru saada kellega oli tegemist. Lisaks sellele armastasid mehed üksteist seal ka masseerida. See oli väikeste poiste jaoks ka üsnagi veider. Sest alasti olles on aru saada ju kui meest asi külmaks ei jäta... see mis seal ikka toimus on siiani minu jaoks suur hämming.

Humanitaarabi - selleste ei saanud kellegil kunagi küllalt. Osavate mahhinatsioonideg kütiti seda igaltpoolt, paljud hakkasid koguduste liikmeteks, sest seal liikus kraami päris usinalt. Kokkuvõttes vahetas enamik eestlasi oma pruuni impregneerjope trendika lilla dressipluusi vastu. Ka mina :)

PAL blokk ja kaabeltelevisioon - millalgi 90ndate alguses tuli meie hoovi kaabeltelevisioon. Ta hakkas hommikul tulema ja tuppa jõudis õhtu päris hilja. Enne seda oli telekaparandaja meil külas käinud ja pannud televiisori sisse midagi müstilist - PAL blokk. See müstiline vahend siis võimaldaski selle, et hommikuti enne kooli minekut sain vaadata Die Simspons´eid Pro7 pealt. Ja laupäevased multifilmi päevad RTLi pealt, muidugi oli omal kohal ka õhtupoolikul näidatud A-rühm ja KITT. 

QTV - see oli fenomenaalne kanal, mida siis hoiti elus Saksa Tehnoloogiakooli kõrval paiknenud Teenindusmajast. Sinna viisid inimesed ise filme ja siis sealt neid paisati sinna samma kaabeltelevisiooni. Näiteks nägin ma sealt "Üksinda kodus" esimest osa poolteist aastat enne seda kui see Mai kinno jõudis. Ja siis inimesi kutsuti kanali vahendusel sinna ise filme tooma. Nii siis selle ninahäälse venekeelse sünkroontõlkega filmid täitsid ka meie majapidamise õhtupoolikuid.

Ahiküttega kool - Kuninga tänava põhikool oli mu koolikarjääri alguses ahiküttega. Igal nädalal pidi üks pink tooma oma klassi puid, millega köeti ahju. Selle jaoks oli üks kanderaam puidust ette nähtud. Sügisvaheajal ladusime üüratult suurde puukuuri puid. Abiklasside suured poisid tegid elu suurte puuriitade sees suitsu.

Horoskoop uueks aastaks

 Teen eksperimendi, vaatan palju aasta lõpuks täide läheb.  Igor ju valetas mu eelmise aasta kohta :)

Eesti

Uus aasta pakub uusi väljakutseid kõikide tähemärkide esindajatele, seoses viimaste aastatuhandete keeruliseima planeetide seisuga valitseb pidev traumade oht. Aasta alguses painavad paljusid kukkumistest tingitud tervisekahjustused. Küll aga jätkub Eestis endiselt vaikne iibe tõus, mida varjutab jätkuv majanduslangus. Aasta lõpuks kerkivad hinnad veelgi ja autokütuse hind tõuseb Eestis viimase aastatuhande kõige kõrgemale tasemele.

Aasta alguses tunnevad paljud inimesed liikumisraskust, nagu ka aasta lõpus. Planeedid ennustavad maa kattumist valge vaibaga. Seoses vaiba raskusega võib esineda  varinguid. Ka purikad ründavad aasta alguses ja lõpus inimesi. Merkuuri liikumine ennustab inimeste paanikat seoses kliimaga, mis neid ümbritseb. Paljud tajuvad keskkonda vaenulikult. Kevadel liikumisraskused vähenevad ja aprillis võib suur osa eestlastest taas tunda vabadust. 

Hoolimata Keskerakonna liidripositsioonist, jätkab valitsuse juhina siiski reformierakond. Andrus Ansip võib kasvatada endale vuntsid nagu Siim Kallasel. Riigikogust saab rahva valiku peegel ja inimesed näevad neis uut lootust ja päästerõngast. Valimised peaks tooma leevendust ummikusse jooksnud poliitilisse sisekliimasse. On oht, et Roheliste erakond võib kaotada kohtasid Riigikogus. Sama saatus võib tabada Sotsiaaldemokraate.

Veenuse pingestatus loob uusi võimalusi kevade alguses humoraalse regulatsiooni tõusuks. Seda sama tendentsi seostatakse loomariigis innaajaga. Kevadel on oodata Eestisse suuremat hulka rändlindusid ja üleujutusi. Soomaa piirkonna inimestele näitavad planeetide seisud veekatastroofi. Inimestel oleks arukam kolida kõrgematele kohtadele. 

Suve alguses tõuseb järsult alkoholi läbimüük, sama juhtub ka jäätistega. Hoolimata uue raha pingestatud tulevikust ja jätkuvatest spekulatsioonidest euro-regiooni kokkukukkumisest saab planeetide järgi öelda, et euro kehtib kindlasti veel selle aasta. Tuvastatakse palju purjus juhte, Kuu ja Päikese koalitsioon lubab arvata, et eriti jaanipäeva paiku. 20. augustil peab Eesti taasiseseisvumise puhul võimsa peo, planeetide seis lubab ennustada suurejoonelist paraadi ja inimesed lepivad võimul olevate inimeste juhtimisvigadega.

Sügise alguses on suur oht kliimakatstroofideks, tugev tuul ja vihm ohustavad tugevalt rannikualasid. Inimeste meelsus poliitilise võimuladviku osas võib kõikuma lüüa ja võib alata Edgar Savisaare uus tulemine. Talve alguses suureneb märgatavalt poodide käive. Majanduslangus tundub hetkeks hajuvat ja inimesed keskenduvad kingiostudele. See kõik on aga petlik ja juba uue aasta algus toob taas muremõtted seoses majandusliku olukorraga.

Pärnu

Mart Viisitamme vaim elab Pärnu Linnavalitsuses edasi, kogu aasta jooksul maadleb linnapea vaimuga ja temas võivad süveneda vaimsed probleemid, mis on seotud selle sama kummitusega. Linna võimu poolt on oodata uusi ambitsioonikaid kandidaate mitmetesse ametitesse, jätkuvalt proovitakse hoida oma lähedasi ja päästa neid majanduslikust raskusest. Marsi kvadraat lubab arvata, et uued paljastused korruptantidega tulevad hiljemalt sügiseks. Samas võib ka selguda muid segaseid asjaolusid. 

Pärnu Postimehes ilmub hr Roosaare sulest veel artikleid, milles kritiseerib uut võimuladvikut, millele jätkuvalt kummituse mõju all olev linnapea vastab nüride sõnavõttudega. Aasta alguses võib varingukomisjon leida, et spordihalli varingus ei lasku süüd kellelgi. Ka ükski hilisem skandaal ei kahjusta linnapea mainet.

Riiklikud valimised röövivad mõne tegelase ka Pärnu volikogust ja on oht, et midagi asendusliikmete tulekuga ei muutu. Kevadel võidakse volbriöö ümber nimetada Port Arturi pühaks ja selle aastast kontserdit planeetide seisu järgi vihm ei ohusta. Kesklinna kaubamajade juurde on oodata aprilli viimasel päeval suurt hulka rahvast, kellest enamik on purjus alaealised. Võib esineda kaklusi ja banaalset käitumist. Alkoholi tarbimine suureneb ja Port Arturis võib olla palju allahindlusi.

Suvel võib Pärnu kokkuhoiukava pimendada veelgi rohkem tänavaid. Suvel on oodata massikogunemisi rannas Surfiklubi esisel, kuhu ka sellel aastal planeedid ei ennusta ühegi WC teket. Jätkub urineerimine ja fekaalimine põõsastes. Jätkuvalt müüakse seal ranna kõige odavamat õlut. Samuti on suurem rahvamasside kogunemiskoht Sugari ööklubi.

Suve lõpus on oodata nooremate inimeste lahkumist Pärnust. Samas tähistavad nad veel siin riigi taasiseseisvumist. Sügis on rahulik ja lehtede koristamine käib võidu esimeste lumesadudega. Sellele eelnevad tugevad tuuled ja veetasemetõusu oht. Murdub palju oksi vanadel alleedel. Planeetide seis lubab arvata, et lumi sajab maha ootamatult ja kuigi linn mattub lumme, on linnapea jaoks tänavate olukord jätkuvalt väga hea.

Aasta meediakajastuses annab tooni nö halastusajakirjandus, jätkub sõprade poputamine ja mainekujundus meedias. Sindi Vovkast võidakse samuti veel kirjutada. Ka Zentast võib saada uus Pärnu Postimehe kangelanna.

Kultuurielus annab tunda valvekulturnikute sõnavõtud, võidakse üritada barrikeerida Kontserdimaja ja oodata on pingelisi sisutuid sõnavõtte. Pärnus võib toimuda augustis veel üks Augustiunetuse festival. Samas Hansapäevad osutuvad nõrgemaks kui möödunud aasta omad.

Uue aasta esimesed uued tõuked

 

1. Eile sünnitasin Facebokis uue tõsielustaari vandenõu Pets. Kunagi oli vandenõu Pets täiesti tavaline inimene, siis aga avastas Wendres laomehe ametit pidanud Peeter, et maailm on pehmelt öeldes p*rses. Nii avastaski Peeter, et tegelikult ei ole tema muuta siin maailmas midagi ja üleüldine kapitalistlik vabamüürlaste vandenõu neelab ühiskonda ja teda aina sügavamalt. Sündis kodulehekülg prison.planet.ee. Tegin selllele reklaamkleepse. No Peeter oli siis ka rohelis vaate aktivist. Umbes aasta tagasi helistasin, talle ja palusin talt, kui roheliselt aktivistilt anda nõu mis on hea keskkonna aktivistide film. Selle peale vastas oma rohelise pea mustaks värvinud rohelise vaatega Peeter, et ta pole enam roheline. Niis siis kõik läkski... sain talt uue aasta tervituse, eks vaadake seda ise SIIT. Ta palus mul seda ka levitada, eks vaadake siis Eesti enda vandenõu televisiooni.

2. Uus aasta tõi tuhast tagasi ka Eesti kultusliku postgrunge bändi, kelle albumimüügi reklaamlauseks võiks öelda: "Saadaval hästivarustatud parklatest". Ansambel DefRage on uue laulja ja täpselt sama muusikaga tagasi. Kuid ega muusika kohta polegi midagi öelda, sest laias laastus on saund ja neljaduuriline ülesehitus säilinud. Mingeid üllatusi kahest loost ei leidnud. Uue laulja puhul väärib märkimist muidugi natuke pädevam hääldus, kuid samas nõrgem tämber. Ei joonistu muusikast nii selgelt välja. Kuula uusi laule SIIN.

3. Lõpuks suur tänu Pärnu Postimehele, kes lõpuks on hakanud "normaalsetel" teemadel kirjutama - täna Sindi-Vovast ja varem Uku baarist. Jäägegi nende liistude juurde, sest üle enda varju pole mõtet hüpata.